Läänemetsa sõnul on Venemaa osalise mobilisatsiooni otsus olukord, kus Eesti pole peale taasiseseisvumist olnud. "Hetkel otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole, aga see tähendab, et me peame väga valvsad olema," ütles ta.

Minister märkis, et Balti riikide ja Poola otsus viisakeelu osas oli just selles valguses väga õige. Läänemetsa sõnul astub ka Soome samme sinna poole liikumiseks.

"Igal riigil on tempo erinev, aga ma usun, et üsna varsti näeme, kuidas ka Soome tegelikult liikluse läbi Soome piiride kinni paneb," ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul pole Vene sõjaväe reservi kuuluvaid inimesi Eestis väga palju. "Meessoost Vene kodanikke on Eestis 40 000 kanti. Suure tõenäosusega enamusele ütleb loogika, et kui nad reservistid ei ole, ei tohiks see kohustus laieneda. Aga me kunagi ei tea, mida Vene föderatsioon otsustab ja see tähendab, et vabalt võib keegi neist saada mobilisatsioonikutse," ütles ta.

"Eesti riigi sõnumid on järgnevad: esiteks, kui keegi saab sellise kutse, siis tuleb sellest kohe häirekeskusele teada anda numbril 1247. Ära fikseerida, et pärast õiguslikke probleeme ei teki. Nüüd kui keegi tõesti soovib minna mobilisatsiooni korral Ukrainasse sõtta, siis Eesti seaduste järgi on see kriminaalkorras karistatav ja meil pole ühtegi põhjust seda inimest tagasi Eestisse lasta. Tema elamisluba on võimalik ära lõpetada ja suure tõenäosusega me teeme seda ka. Mina ei soovita kellelgi isegi mõelda sellele," ütles Läänemets.

Eesti on valmis põgenikelaine kasvuks

Läänemets ütles, et kuigi tundub humaanne, et mobilisatsiooni eest põgenevaid Vene kodanikke peaks aitama, siis kahjuks ei ole võimalik neid Eestisse vastu võtta.

"Sanktsioonid ei ole suunatud lennukite, hoonete või autode vastu. Sanktsioonid on inimeste vastu ja kogu sanktsiooni loogika on üles ehitatud sellele, et Vene Föderatsiooni kodanikul, vahet ei ole kellel, peab olema piisavalt valus, et ta riigijuhtidele survet hakkaks avaldama. See tähendab, et ka neil, kes ei taha seal olla, peab olema piisavalt valus, et Putinit mõjutada. Nii pea kui me hakkame neid vastu võtma, me lõdvendame sanktsioone," sõnas minister.

Samal ajal on paljudes Ukraina piirkondades on kriitiline taristu hävitatud ning see tähendab ka põgenike liikumist riigist välja.

Läänemetsa sõnul võib prognoosi kohaselt veebruariks ulatuda Eestis rahvusvahelist varjupaika taotlenud inimeste hulk 45 000 inimeseni. Riik on valmistunud 50 000 põgenikuks.  

"Tänane edu Ukraina poolt võib-olla seda evakuatsioonivajadust vähendab, eks me näe. Meie ametkonnad on võimaliku stsenaariumi läbi mänginud. Me oleme ka valmis selleks, et kui neid tuleb korraga palju, siis jah, ajutiselt spordihooned ja muud kohad on, kus inimesi majutada. Hetkel on vara öelda, kas see nii ka läheb või mitte," sõnas Läänemets.

Politseinikud ja päästjad saavad palgatõusu, riigikaitse kulud kaetakse laenuga

Riigieelarve arutelul lepiti kokku ka politseinike palgatõusus. Kui näiteks eesliini politseinike palgamiinimum on täna 1575 eurot, saab olema peale palgatõusu 1849 eurot ehk tõus on ligikaudu 17 protsenti, ütles Läänemets.

"Päästjate eesliinil on see tõus oluliselt suurem, sest päästjate palk on oluliselt tagapool olnud. Nüüd lõpuks ometi tõstame selle järgi, see tõus saab olema 36 protsenti. Ehk kui täna on miinimum 1190 eurot, siis edaspidi saab olema ta 1620 eurot," rääkis Läänemets.

Minister märkis, et kuigi riigikassas on inflatsiooni tõttu ülelaekumine, siis riigikaitsesse panustatakse ikkagi laenurahaga. "Sisuliselt võtab Eesti riigikaitselaenu. Me räägime miljarditest, mis me paneme riigikaitsesse, me räägime sellest, et vabastasime palgaraha. Aga aus on praegu öelda, et selleks võetakse riigikaitselaenu," ütles ta.

"Kui me tahame selle koalitsiooniga edasi minna, siis need palgatõusud jäävad püsima," ütles Läänemets.

Riigikaitse laenu maht oleks nelja aasta peale üle miljardi euro, ütles Läänemets. "Igal aastal ainuüksi keskmaa õhutõrje, see on mitusada miljonit aastas. Raha ei tule seina seest."

"Me peame ausad olema ja me peaks selle debati ühiskonnas maha pidama, et kui me tahame riigikaitsesse panustada, siis lõpuks ta tähendab mingisugust maksusüsteemi muudatust. Ei ole võimalik mõelda, et see raha on kuskil riigikassas olemas. Täna me teeme seda laenuga, ühel hetkel me peame selle laenu ühiskonnana tagasi maksma," sõnas Läänemets.