"Kinnitasime ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. Selle alusel korraldatakse Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) vahendite kasutamist kuni 2029. aasta lõpuni," ütles peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil.

"Eelnõu eesmärk on kinnitada Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel täiendatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 ja esitada see /---/ Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Nii valitsuse kui Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud rakenduskava alusel korraldatakse Eestis Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 fondide kasutamist 2029. aasta lõpuni," teatas valitsuse pressiteenistus enne valitsuse istungit.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid kogumahus 3 369 336 786 eurot jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ ja Õiglase ülemineku fondi vahel.

Suurim osa – 1,7 miljardit - kasutatakse regionaalarengu fondi kaudu, ühtekuuluvusfondist saab Eesti ligi 780 miljonit, sotsiaalfondist 534 miljonit ja Õiglase ülemineku fondist ligi 353 miljonit eurot.

Euroopa Liidu vahenditele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) kogusummas 1,857 miljardit eurot.

Raha kasutamisel saab olema kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.

Suurim osa rahast kasutatakse regionaalarengu fondi kaudu Rohelisema Eesti (ligi 781 miljonit) ja Nutikama Eesti (742 miljonit) tegevusteks. Sotsiaalsem Eesti saab ligi 681 miljonit, Ühendatum Eesti 521 miljonit ja Inimestele Lähedasem Eesti 193 miljonit eurot.

Õiglase ülemineku fondi raha suunatakse Ida-Virumaale kui kõige enam rohepöördest ja põlevkivienergeetikast väljumisest mõjutatud piirkonna toetamiseks. Sellest 273 miljonit eurot läheb regiooni ettevõtluse ümberkujundamiseks ja tööjõu ümberkoolitamiseks ning 67 miljonit üleminekust tulenevate sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja kogukondlike probleemide lahendamiseks. Sellele lisandub tehniline abi kogusummas 13 miljonit.

Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU – kahe fondi peale kokku orienteeruvalt 1,1 miljardit eurot. REACT-EU vahendid hõlmavad kiire kriisiabi toetuseid, mis suunatakse koroonakriisi mõjudega toimetulekuks.