Erateatrid soovivad sarnaselt ettevõtetega energiahinna hüvitust

Eest erateatrid on mures kõrgenevate energiakulude pärast ja soovivad, et kui riik otsustab hakata ettevõtetele energiakulusid korvama, siis makstaks toetust ka neile.
SA Theatrum saatis läinud nädala reedel kultuuriministrile ettepanekuid etendusasutuste toetamise tingimuste eelnõu kohta, kus märkis ka energiatoetuse vajadust.
"Peame oluliseks, et kui riiklikult kaalutakse ka ettevõtete toetamist energiakulude – gaas, elekter – katmisel, siis oleksid toetatavate hulka arvatud ka sihtasutustena tegutsevad etendusasutused, sealhulgas erateatrid," kirjutasid kultuuriministrile teatri esindajad. "Lisaks kuulub Theatrumi struktuuri teatrikohvik kui iga päev tegutsev toitlustusasutus, mis leiaks ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste toitlustusasutustega, kui võimalikud toetusmeetmed sihtasutustele ei laiene," märgiti kirjas veel.
Theatrum mainis kirjas ka, et tegevuskulude tõusust hoolimata pole piletihinna suurendamine praegu realistlik.
Energiahindadega on kimpus teisedki erateatrid. Näiteks varem majutas Narva Vaba Lava oma külalistemajas Ukraina põgenikke, kuid pidi sellest ettevõtmisest loobuma kõrgete energiakulude tõttu. "Pidime selle lõpetama, sest me ei jõudnud enam elektriarvet maksta," ütles Vaba Lava tegevjuht Märt Meos. Ta lisas, et Narva maja suvised elektriarved olid kuus korda suuremad tavapärasest. Teatritegemist pole kallis energia seni aga seganud.
"Praegu ühtegi riiklikku toetusmeedet meile ei ole, peame ise hakkama saama. Võimalik, et kui selline meede ka tekiks, siis oleks see teatritele, mis on riigi sihtasutuste nimekirjas, aga meie oleme erateater," sõnas Meos. "Loodame, et energiakulude hinnatõus avaldab meie vaatajale võimalikult väikest mõju, püüame hoida tarbimist kontrolli all siis, kui inimesi majas ei ole," sõnas Meos.
Ka riigi sihtasutustena tegutsevad etendusasutused on märganud energiakulude kasvu. Ugala teater ostab elektrienergiat kultuuriministeeriumi ühise riigihanke kaudu, kus on kasutusel börsipakett ning arveldamine toimub Riigi Kinnisvara AS-i kaudu. "Säärast võimalust, kust taotleda energiakulude kompensatsiooni, ei ole praeguseks teada," märkis teatri avalike suhete juht Kätlin Sumberg.
Ugala energiakulud olid tõusnud 1,92 korda võrreldes eelmise aastaga ehk peaaegu sada protsenti, kui võtta võrdluse aluseks 2021. ja 2022. aasta esimesed kaheksa kuud, kus tarbimine oli enam-vähem samas suurusjärgus.
Elektrihinna otsene ja sellest sõltuvate kulude kaudne kasv avaldab Ugalale mõju, nentis Sumberg. Kulude tõus on sundinud teatrit ka piletihinda tõstma: sel aastal on Ugala keskmine piletihind võrreldes 2021. aastaga tõusnud ühe euro võrra. "Alanud hooajast tõstsime piletihinda keskmiselt seitse protsenti," ütles Sumberg.
Kultuuriministeeriumil pole hetkel konkreetset plaani, kuidas toetada teatreid konkreetselt just kalli elektrihinna tasumisel. "Probleem on meil teada," ütles ministeeriumi teatrinõunik Laur Kaunissaare ja lisas, et kevadel oli ministeerium selle kohta infot kogunud. "Arengut toetuste osas ei oska ma aga kommenteerida, sest see sõltub eelarveprotsessist ja mitmest muust tegurist," lausus Kaunissaare.
Kultuuriministeeriumi erateatrite nimekirjas on 35 erateatrit ja 12 riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega teatrit.
Toimetaja: Mari Peegel