Esmaspäevasel istungil küsitles korruptsioonivastane erikomisjon rahandusminister Keit Pentus-Rosimannust Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaadiks määramise teemal.

Komisjoni liikme Kalle Laaneti küsimusele, kas ta kavatseb kandideerida järgmisel aastal riigikogu valmistel, vastas Pentus-Rosimannus eitavalt. "Kontrollikoja liikme mandaat algab 1. jaanuaril. Kui minust saab kontrollikoja liige, siis ma taandun igasugusest sisepoliitilisest tegevusest nii erakondlikul, riiklikul kui ka kõigil muudel tasanditel. Ma ei kandideeri ja tõmban Eesti sisepoliitikas osalemisele peale 17 aastat joone alla," sõnas Pentus-Rosimannus.

Küsimusele, kes olid teised kontrollikoja liikmekandidaadid Eestis, ei oska Pentus-Rosimannus enda sõnul vastata. "Seda arutasid erakondade esimehed. Ma pole nendes aruteludes osalenud ja ei tea seega ka teisi kandidaate sellele kohale," sõnas minister.

Ta rõhutas, et ta ei ole esitanud iseennast kontrollikoja liikmekandidaadiks ega tegelenud selle ametikoha suunas liikumisega veebruarist alates. "Selle otsuse tegi 8. septembril valitsus ilma minu osaluseta. Ma pole olnud seotud ise enda nimetamisega veebruari algusest. Veebruari alguses paika pandud kontrollikoja tausta ja siseriikliku tausta edastasin peaministrile. Juulis palusin uuesti rahandusministeeriumi ametnikel esitada see taust ja see sisaldas ka eelnõu, mis oli ilma ühegi nimeta. Poliitilistel põhjustel ei pruugi see meeldida, aga kandidaadi leppisid kokku erakondade esimehed ja minu puhul oli see, kes soovi avaldas, peaminister Kaja Kallas," rääkis Pentus-Rosimannus.

"Veebruari alguses küsis Kallas, kas ma olen nõus, et minu nime kontrollikoja liikmekandidaadina arutatakse. See ei tähendanud aga, et minust saab kindlasti kandidaat," lisas ta. "Minu võimalik kandidatuur, mis valitsusele arutamiseks esitati, eeldas minu nõusolekut ja maaeluminister Urmas Kruuse küsis üle. Ma olin selle peaministrile kinnitanud üle 5. septembril, kui ta mind teavitas, et lisab kontrollikoja liikmekandidaadi nimetamise valitsuse 8. septembri päevakorda," selgitas Pentus-Rosimannus.

Tema hinnangul tuleks läbi arutada ja paika panna kindel reeglistik kontrollikoja liikme määramiseks. "Kui on soov, et edaspidi poleks kontrollikoja nimetamine osa poliitilisest protsessist, siis tuleb teha kindel otsus. Siis tuleb need arutelud nüüd ära pidada ja panna paika kindlad reeglid," märkis minister.

Erakondade esimeeste tasandil peetud arutelusid nimetas Pentus-Rosimannus poliitilisteks. "Sain hiljem aru, et polnud kokkulepet, et kes on kandidaat, kes esitatakse. Sisuliselt oli kokkulepe selles, et proovitakse leida poliitilises protsessis ühine kandidaat ja kui ei õnnestu, siis on see ainus küsimus, mida valitsuses hääletatakse. Kui nimetasin, et tegu oli poliitilise otsusega, siis valitsuses tehtavaid otsuseid pole võimalik eristada poliitikast," märkis Pentus-Rosimannus.

Mart Helme küsimusele, kas Pentus-Rosimannuse kontrollikoja liikmekandidaadiks nimetamise ajal Prahas viibimine oli sisuliselt vajalik või JOKK-käik, vastas minister, et Euroopa majandus- ja rahandusministrite kohtumisel osalemine oli tähtis. "Mul oli vaja olla Prahas ka päev enne kohtumise algust, sest kava algas järgmisel päeval kell 8.30 ja arutelusid pidasime juba neljapäeval. Programmis neid mitteametlikke kohtumisi polnud, ei saanudki olla. Kas oleks saanud mitte kohale minna, siis ma ei usu. Sageli on informaalsed kohtumised sellised, kus saab tausta selgitada palju vabamalt," selgitas Pentus-Rosimannus.

Helme sõnul ei saanud korruptsioonivastane erikomisjon esmaspäeval piisavalt vastuseid ja tal on kava samal teemal uus aruteluring kokku kutsuda.

Valitsus otsustas 8. septembril, et esitab Euroopa Kontrollikoja liikmekandidaadiks reformierakondlasest rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse. Peale seda on tekkinud avalikkuses arutelu, kas ministri nimetamine liikmekandidaadiks võib olla seotud toimingupiirangu rikkumisega.