Endise rahandusministri kuulamise kuupäeva kinnitas ERR-ile neljapäeval Euroopa Parlamendi esindaja.

Pentus-Rosimannus on juba ära saatnud kuulamise eel talle saadetud kirjalikud küsimused tema varasema professionaalse tegevuse, kogemuste, saavutuste ning tausta kohta. Standardse ankeedi vormis küsimustik on üheks aluseks europarlamendi komisjonis toimuvale avalikule kuulamisele, kus eelarvekontrolli komisjoni liikmed saavad kandidaadile kohapeal küsimusi esitada.

Pärast kandidaadi ärakuulamist hääletab komisjon tema sobivuse üle ning saadab oma seisukoha parlamendi täiskogule, mis samuti peab kandidaadi heaks kiitma. Lõplik otsus kontrollikoja liikme määramisel jääb siiski riikide valitsusi esindavale Euroopa Liidu Nõukogule, mille jaoks parlamendi seisukoht on ainult soovituslik.

Pentus-Rosimannus rõhutab oma keskkonna-alast tegevust

Parlamendi komisjonile saadetud vastustes on silmatorkav, kui palju rõhutab Pentus-Rosimannus rahandusteemade kõrval oma tegevust keskkonnaministrina aastatel 2011–2014.

Esimesena kolme kõige tähtsama otsuse hulgas, mille vastuvõtmisel on ta osalenud, toob Pentus-Rosimannus välja Eesti ühinemise Pariisi kliimaleppega: "Kõige südantsoojendavam ülesanne oli aidata ette valmistada ja pidada läbirääkimisi Pariisi kokkuleppe üle."

Teisena samas valdkonnas nimetab ta Eesti aitamist läbi 2008–2009 finantskriisi, "säilitades samas mõistliku eelarvepoliitika joone, mis võimaldas Eestil 2011. aastal eurotsooniga liituda". Sel perioodil oli ta riigikogu liige ning täitevvõimus ei osalenud.

Kolmandana toob ta esile otsused, mis on olnud seotud kriisijuhtimisega aastatel 2021–2022, kui ta oli rahandusminister. "Minu roll on viimase kahe aasta jooksul olnud Covidi, majandus- ja julgeolekukriiside lahendamiseks lahenduste pakkumine. Juhtisin poliitikat, mis pakkus leevendust majapidamistele ja ettevõtetele ning tagas tohutu pinge alla sattunud meditsiinisüsteemi toimimise, ohverdamata riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Selle tulemusena taastus Eesti majandus kiiresti ning tööpuuduse tase jäi suhteliselt madalaks. Pärast Covidi-kriisis halvimast üle saamist on 2022. aasta kujunenud piirkonnas tõsiseim julgeolekukriis. Reageerisime julgeolekuohtudele kiiresti ja aeg näitab, kas kiired otsused tõsta kaitse-eelarvet 2024. aastaks 2,2 protsendilt 3,2 protsendile SKT-st, investeerida palju nii tavakaitsesse kui ka kübervaldkonda ja meie energiajulgeoleku tugevdamisse olid piisavalt kiired. Minu arvates on need otsused eksistentsiaalselt olulised," kirjutas ta.

Kõige olulisemate saavutustena oma karjääris rõhutas Pentus-Rosimannus, et on olnud Eesti poliitikaga seotud pöördelistel aastatel ning aidanud sel ajal kaasa "paljudele olulistele majandus- ja keskkonnapoliitika reformidele ning alati toetanud usaldusväärset ja mõistlikku eelarvestrateegiat".

Esmalt tõi ta välja riigi finantsolukorra hoidmise heas korras ajal, kui kasvas surve suurendada kulutusi ja võlakoormust, kuid järgnevalt rõhutas ta taas oma ametiaega keskkonnaministrina.

"Minu ministriks oleku ajal tutvustasime Eesti esimest kliimastrateegiat, mis seadis sisemised eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning toetas taastuvenergia märkimisväärset suurendamist Eesti energiaportfellis. Kümme aastat tagasi alustatud protsess kulmineerus hiljuti otsusega kiirendada üleminekut taastuvelektrile, eesmärgiga toota kogu Eestis tarbitav elekter aastaks 2030 taastuvatest energiaallikatest," kirjutas Pentus-Rosimannus.

Oma välisministriks oleku ajast (17. november 2014 kuni 15. juuli 2015) tõi ta esile algatuse luua Venemaalt pärit desinformatsiooni ja võltsuudiste vastu võitlemisele keskenduv Euroopa Liidu Stratcomi üksus. Euroopa Liit otsustas Stratcomi rakkerühma luua 2015. aastal, see tegutseb EL-i välisteenistuse koosseisus.

Oma kogemustena tööst rahvusvahelistes, mitmekultuurilistes ja -keelsetes organisatsioonides tõi Pentus-Rosimannus välja liikmestaatuse NATO mehitamata meresüsteemide algatuse innovatsiooni nõuandekogus, osalemise rahandusministrina Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) nõukogus, mille aseesimeheks ta valiti ning mille juhatuse aastakoosolekut ta 2022. aasta mais juhatas. Parlamendiliikmena töötas ta 21 riigi esindajaid koondavas rahvusvahelises desinformatsiooni suurkomitees ning keskkonnaministrina Euroopa ressursitõhususe platvormis.

Küsimusele, kas ta on praegu seotud mõne käimasoleva kohtumenetlusega, vastas Pentus-Rosimannus eitavalt.

Ankeedi viimasele küsimusele, milles paluti tal öelda, kas võtab oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda tema nimetamist kontrollikoja liikmeks, vastas Pentus-Rosimannus jaatavalt. See on oluline, kuna Euroopa Liidu reeglite kohaselt on parlamendil kontrollikoja liikme isiku suhtes ainult konsultatiivne roll, liikmesriikide valitsusi esindav nõukogu võib kandidaadi paika panna ka ilma parlamendi nõusolekuta. Kui kandidaat pärast parlamendi negatiivset otsust taganeb, ei saa ka nõukogu teda ametisse panna.

Madison: Pentus-Rosimannusel ei lähe kuulamisel kergelt

Euroopa Parlamendi liige, EKRE liige Jaak Madison ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kergelt Keit Pentus-Rosimannusel kuulamisel ei lähe.

"Ma arvan, et seal võib küsimusi tulla seinast seina. Kuulamised ei ole olnud tavaliselt väga kerged kõikidele kandidaatidele, kas nii volinike kandidaatidele või kontrollikoja liikme kandidaatidele," rääkis Madison.

"Arutelu meie poliitgrupis seisab alles ees. Ja loomulikult ma siis informeerin seel kandidaadi olemust, tema tausta ja pakun omalt poolt informatsiooni, milliseid küsimusi võiks küsida," lisas ta.

Madison ütles, et lõpphääletus Euroopa Parlamendi täiskogul peaks tõenäoliselt toimuma novembri lõpus.

Teisipäeval esitas riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme prokuratuurile kuriteokaebuse, milles kahtlustab toimingupiirangu rikkumist. Peaminister Kaja Kallas märkis, et samas küsimuses on juba kuriteoteade tehtud ja siis prokuratuur menetlust ei alustanud, sest tegu on poliitilise kokkuleppega.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Eduard Odinets ütles, et tegemist on Mart Helme isikliku algatusega. "See paistab olevat üks toiming või sündmus terves jadas, kuidas üritatakse vastandada suured poliitilised jõud Reformierakond ja EKRE ja ilmselt mängitakse seal mingit sellist mängu," kommenteeris ta.

Korruptsioonivastase erikomisjoni liige, Isamaa ridadesse kuuluv Priit Sibul peab mõistlikuks, et asjaga hakkavad tegelema õiguskaitseorganid.

"Kui need kahtlused olid, siis on selge, et poliitilise protsessi käigus neid selgeks ei tee ja kahtluste puhul on mõistlik prokuratuuri pöörduda. See on võimalus, et inimene saab ennast kaitsta, aga poliitilises protsessis see võimalik ei ole," rääkis Sibul.

Riigikogu erikomisjon arutab endise rahandusministri Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks saamise asjaolusid taas esmaspäeval.