USA on kahe aasta jooksul eraldanud Ukrainale üle 13 miljardi dollari väärtuses sõjalist abi. Sellest enamik on saadetud viimase poole aasta jooksul.

"See on uskumatu logistiline saavutus, kuidas tühjendasime oma varud ja saatsime need relvad Poola ladudesse, kus need laaditi veoautodele ja rongidele ja saadeti eesliinile," ütles The Atlanticu toimetaja Franklin Foer.

Selle nädala lõpus peaks käivituma programm, millega ameeriklased saavad Ukrainale laenata või rentida relvi ja varustust. Sarnast süsteemi kasutati ka teise maailmasõja ajal ja see peaks abi andmist oluliselt kiirendama. Programmi üksikasjad on veel segased. Teada on vaid nii palju, et see kestab vähemalt kaks aastat ja ukrainlastele on seatud eelarvepiirangud. Samuti peavad nad tagama, et saadud vahendid asendatakse või hüvitatakse hiljem

"Ukrainal on põhimõtteliselt enda laskemoon juba otsa lõppenud. Nad tühjendavad kindlasti oma relvavarud. Nad sõltuvad väga palju välisabist," sõnas Ida-Euroopa ekspert Anne Applebaum.

Laenu- ja rendiprogrammi toetajate hinnangul saavad kasu ka ameeriklased, sest see peaks ergutama kaitsetööstust ja looma töökohti. Franklin Foeri arvates on aga ees oodata väljakutseid.

"HIMARS-i raketiheitjate tootmine võtab kuid ja me pole USA-s HIMARS-e ja rakette masstootnud. Seega mingil hetkel muutub kõik raskemaks," selgitas Foer.

Vabariiklasest senaator Rand Paul rõhutas, et Ukraina abistamise kulud tõstavad juba niigi üüratut USA laenukoormust. Tema sõnul tuleks kulutamine lõpetada ja see raha ümber suunata kodustele vajadustele.

"Ma tunnen ukrainlastele kaasa ja mul on kahju, et agressorriik on neid rünnanud, aga meil lihtsalt ei ole ressursse, et rahastada iga sõda maailmas," ütles Paul.

"Nii palju, kui viimastest küsitlustest mäletan, siis umbes kaks kolmandikku avalikkusest toetab praegu Ukraina relvastamist. Seda teevad nii demokraadid kui ka vabariiklased, kuigi rohkem demokraadid kui vabariiklased, aga see on ainuke küsimus, millel on erakondadeülene toetus," rääkis The Atlanticu toimetaja George Packer.

Pew uuringukeskuse hiljutise küsitluse järgi on ameeriklased aina vähem mures, et Ukraina võib sõja kaotada. Mais kartis seda 55, nüüd 38 protsenti vastanutest.

Franklin Foer on kindel, et mingil hetkel tekib tavainimestel sõjaväsimus.

"Iga ameeriklane maksab bensiinijaamas rohkem. USA ja Euroopa avalikkus on selle sõja pärast tegelikult üsna palju ohverdanud. See on mõnes mõttes märkimisväärne meeldetuletus, milleks oleme ühiskonnana võimelised. Meil on loomulikult oma huvid, aga samal ajal näitame solidaarsust ja omakasupüüdmatust," kommenteeris ta.

"Komitee on korraldanud mitu kuulamist Venemaa sõjakuritegude ja koleduste kohta. Teeme seda ka edaspidi, et hoida tähelepanu ja ära hoida sõjaväsimust. Me tahame, et kongressil ja meie kolleegidel oleks Ukraina alati meeles ja nad mõistaksid meie vastutust Ukraina ees iga eduka abipaketiga, mille üle hääletame," rääkis esindajatekoja vabariiklasest liige Brian Fitzpatrick.

USA kongress peab sellel nädalal ka eelarvekõnelusi ja senati demokraatide juhi Chuck Schumeri sõnul soovitakse jõuda kokkuleppele 12 miljardi dollari suuruse julgeolekuabi saatmises Ukrainale.

"Ukraina sõltub meie abist. Nüüd, kui nad on hakanud venelasi tagasi lükkama, on abi ülioluline. Ma loodan, et see abi on erakondadeülene ja sellel on nii demokraatide kui ka vabariiklaste toetus," rääkis ta.

"Kavatseme ukrainlastele ka edaspidi anda kõike, mida neil on vaja enda kaitsmiseks. Tahame neid aidata tugevamale positsioonile nii, et kui nad lõpuks alustavad venelastega läbirääkimisi, siis nad saavad seda teha jõuliselt," ütles USA suursaadik ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield.

Anne Applebaum rõhutas, et kuigi ukrainlased on teinud sõjatandril märkimisväärseid edusamme, siis ei tasuks venelasi mitte mingil juhul alahinnata.

"Venelastel on endiselt palju rohkem varustust ja laskemoona. Nende riik on palju suurem. Seega neil on palju eeliseid, aga ukrainlased näitavad oma psühholoogilisi ja moraalseid eeliseid," ütles ta.