Valitsus kiitis heaks riigieelarve kava, kulude maht 17 miljardit
Valitsus kiitis neljapäeval heaks järgmise aasta riigieelarve eelnõu, milles kulude maht on 17 miljardit eurot ehk tänavusest 18 protsenti rohkem. Riigieelarve nominaalne puudujääk on 3,9 protsenti.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2023. aastal 15,57 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 miljardi euro võrra ehk 16,4 protsenti.
Tuludest 12,915 miljardit eurot ehk 83 protsenti moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2,1965 miljardit eurot.
Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 miljardit eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 miljardit eurot ehk 18 protsenti.
Riigieelarve nominaalne puudujääk on 3,9 protsenti, mida valitsus näeb lisastiimulina majandusele. Sellega kaasneb ka võlakoormuse suurenemine.
2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKP-st, mis on 0,6 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2022. aastal.
"Eelarve koostamisel oli meil kaks selget prioriteeti: et Eesti riigi ja rahva julgeolek oleks tagatud ning et meie inimesed oleksid hoitud," ütles peaminister Kaja Kallas. "Riigikaitse ja inimeste hoidmine on ainumõeldavad prioriteedid praegusel ajal, kui julgeolekuolukord on pingelisem kui mitme põlvkonna jooksul see üldse olnud on."
"Saan ausalt ja heameelega öelda, et järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud vastutustundlikult. Eelarvepuudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine rahuaja valitsus, on jõudsalt vähenenud. Paranev eelarvedistsipliin on finantspüssirohi, mida võib meil vaja minna, kui asjad peaksid arenema oodatust negatiivsemas suunas," ütles Kallas.
Kaitsekulud ületavad uues eelarves esimest korda ühe miljardi euro piiri, kasvades 2,85 protsendini SKP-st.
2022. aasta riigieelarve mahtudega võrreldes suurenevad enim sotsiaaltoetused (765,9 miljoni euro võrra), muud toetused (607,7 miljoni euro võrra) ja edasiantavad maksud (526,3 miljoni euro võrra).
Julgeoleku- ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb võlg 780 miljoni euro võrra 19,8 protsendini SKP-st. 2023. aastal kasvab võlg majanduskasvust kiiremas tempos.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on eelarve prioriteet riigikaitse ja julgeolek, mis tähendab kaitsekulude suurenemist esmakordselt miljardi euroni. Teine oluline teema on inimestesse panustamine, kuhu alla mahuvad palgatõusud, toetused ja raha haridusse.
Kulud on järgmise aasta riigieelarves tuludest selgelt suuremad. Peaminister kinnitas, et struktuurne defitsiit on 2,6 protsenti.
Riigieelarve seletuskiri
Riigieelarve strateegia 2023-2026
Toimetaja: Mait Ots
