Streikivad õpetajad ja raudteetöölised ühinesid rahumeelsete protestidega. Paljud koolid jäid Prantsusmaal suletuks. Prantsuse meeleavaldused on märk võimalikest segadustest, millega Euroopa liidrid silmitsi seisavad, vahendas The Wall Street Journal. 

Mitu tuhat inimest marssis Pariisi tänavatel ja inimesed kogunesid ka Bastille'i väljakule, mis on Prantsusmaa revolutsiooni sümbol.

President Emmanuel Macroni valitsus on kulutanud juba 40 miljardit eurot, et võidelda riigis elukalliduse tõusu vastu. Macron proovib riigis pidurdada kütuse, gaasi ja elektri hinnatõusu. Nende meetmete tõttu pole Prantsusmaal inflatsioon nii kiire kui USA-s ja Saksamaal. Sellegipoolest kannatavad Prantsuse leibkonnad toiduainete hinnatõusu käes. 

Vaatama inflatsioonisurvele tahab Macron põhjalikult reformida riigi pensionisüsteemi. Macron tahab tõsta pensioniiga 65 aastani. See plaan vihastas riigi mõjuvõimsaid ametiühinguid. 

Macron lubas juunis, et võtab oma teisel ametiajal rohkem kuulda ametiühinguid. Ametiühingud väidavad nüüd, et president ei pea oma sõna. 

"Ta teeskleb, et kuulab. Tegelikkuses teeb ta seda, mida tahab," ütles hiljuti Prantsusmaa ühe suurima ametiühingu CGT juht Philippe Martinez. 

Macron plaanis pensionireformi juba varem, kuid 2020. aastal jättis ta selle pandeemia puhkemise tõttu ära. 

Macroni liitlased kardavad, et riigis võivad puhkeda sarnased rahutused nagu 2018. aastal. Viimati tõstis 2008. aastal Prantsusmaal pensioniiga president Nicolas Sarkozy.