Grosberg: Vene mobilisatsioonipõgenikud kujutavad endast julgeolekuohtu
Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg ütles ERR-ile, et Venemaal toimuva mobilisatsiooni eest põgenevad kujutavad endast selgelt julgeolekuohtu, sest nendega koos võivad lääneriikidesse saabuda ka Vene julgeolekuteenistuse töötajaid. Võimalik taktikalise tuumarelva kasutamine Ukrainas tema sõnul Eestile ohtu ei kujutaks.
"See on kindlasti selline olukord, mida ma olen enam kui kindel, et Vene Föderatsiooni julgeolekuteenistused ära kasutavad selleks, et võib-olla vähe vabamalt suunata oma teenistujad Euroopasse. See oht kindlasti on," ütles Grosberg.
Rääkides Venemaalt tulevatest taktikalise tuumarelva ähvardustest, ütles Grosberg, et selle kasutamise tõenäosust ei saa hinnata ega kommenteerida.
"Ma saan ainult öelda, et see tõenäosus, ükskõik kui väike see ka ei ole, on olemas, arvestades seda, et neil on see vahend olemas. Kas nad seda teevad või ei tee, seda on ääretult keeruline hinnata," ütles Grosberg.
"No selle relva kasutamine omaks mõju üle terve maailma. Võib-olla mitte nii-öelda sõjalises ja plahvatusefekti ja radiatsiooni mõttes, aga rohkem strateegiliselt ja poliitiliselt," sõnas Grosberg.
"Ma ei ole kindel, et Vene Föderatsioonis on täna seda seda valmidust seda teha. Need tagajärjed oleksid hoopis midagi muud," lisas ta.
Grosbergi sõnul Eestile taktikalise tuumarelva kasutamine Ukrainas ohtu ei kujutaks.
"Otsest sõjalist ohtu meie riigile ja meie inimestele ja julgeolekule kindlasti ei ole. Aga mõju kogu maailmas, kui nad seda teeks, oleks väga suur. See viiks selle sõja hoopis teisele tasandile," lausus Grosberg.
Grosberg rääkis veel, et taktikalise tuumarelva eesmärk on rünnata suuri paigal asuvaid sihtmärke, näiteks suuri vägede koondumisalasid, juhtimispunkte ning ladusid selleks, et neid hävitada.
Grosberg: tõenäoliselt saadakse 350 000 mobiliseeritut kokku
Grosberg rääkis, et kuigi Venemaa saab seal toimuva osalise mobilisatsiooni käigus tõenäoliselt 350 000 mobiliseeritut kokku, siis on näha, et asjad ei lähe nii ladusalt kui Vene Föderatsioonis seda soovitakse.
"Tõenäoliselt saadakse 350 000 mobiliseeritut ühel või teisel moel kokku, võttes arvesse nii elanikkonna kui ka ajateenistuse läbinud isikute hulka. Me hindame, et sellega neil probleeme ei ole, küll aga on alati küsimus nende väljaõppes ja välja õpetamises ja selles milline on see kvaliteet, millega nad ühte või teist ülesannet, kas siis Vene Föderatsioonis endas või Ukrainas täitma asuvad," rääkis Grosberg.
Ta märkis, et kaitsevägi ei ole tuvastanud ühtegi ühetaolist mudelit mobiliseeritute kasutamiseks.
"On indikatsioone selle kohta, kuidas sisuliselt ilma igasuguse väljaõppeta saadetakse kohe piirile. Esimesed mobiliseeritud said hukka ja langesid vangi juba kolmandal teenistuspäeval Ukraina rindel. Aga on ka informatsiooni sellest, kus viiakse läbi pikemat väljaõpet," lausus ta.
"Tõenäoliselt esimene laine saadetakse Ukraina piiridele kiirendatud korras, kas siis üldse ilma väljaõppeta või väga lühikese väljaõppega, mille peamiseks eesmärgiks siis mitte rohkem juurde kaotada ja vastu seista ukrainlaste rünnakutele. Teine faas on kahe- kuni neljanädalase väljaõppe järel ja eelkõige siis olemasolevate üksuste täiendkomplekteerimiseks, selleks et saadud kahjusid kompenseerida. Ja kolmas laine on juba pikem, võib-olla mõne kuuline väljaõpe selleks, et olla valmis kampaania järgmisteks sammudeks talvel või järgmisel kevadel," rääkis Grosberg.
Algas alaliselt Eesti piiride taga asuvate üksuste täiendkomplekteerimine
Grosberg rääkis ka sellest, et alanud on alaliselt Eesti lähedal olevate üksuste täiendkomplekteerimine.
Grosberg rääkis, et reservväelased saadetakse rahuaegsetesse paiknemiskohtadesse, viiakse läbi mingil kujul erineva pikkusega väljaõpe ja seejärel väga tõenäoliselt Ukrainasse et täita nende samade üksuste lahingkaotusi.
"138. üksik motolaskurbrigaad, mis asub Kamenkal teisel pool Soome lahte, saab täiendust. 25. motolaskurbrigaad alalise paiknemisega Lugal, 9. suurtükiväebrigaad, samamoodi alalise paiknemisega Lugal ja 76. ründedessantdiviis," loetles Grosberg.
"Eelpoolmainitud üksused on aktiivselt osalenud lahingutegevuses Ukrainas ning tõenäoliselt on antud sammu eesmärk korvata lahingutes saadud kaotusi ning tõenäoline, et need saadetakse samuti Ukraina sõtta täienduseks," sõnas Grosberg.
"Piiri taga asuvaid üksusi ei ole hetkel mõtet täita, sest suurem osa juhtivkoosseisust on neist üksustest Ukraina sõjas. Seega ei ole kedagi, kes
viiks läbi sellisel tasemel väljaõpet, mis muudaks mõistlikuks nende siia jäämise. Pigem on kogu pingutus olemasolevate kahjude kompenseerimiseks," täpsustas ta.
"Hüppelist operatiivtaktikalist efekti me ei näe tõenäoliselt nende mobiliseeritute kasutamisel enne ühte kuni kahte kuud. See nõuab väljaõpet, paremat koostöötegevust ja kuni sinnamaani ongi siis pigem selline augutäide selleks et mitte rohkem territooriumi juurde kaotada," ütles Grosberg.
Kõige aktiivsem lahingutegevus käib Harkivi regioonis
Nüüd rääkides lahingutegevusest viimase nädala jooksul siis alad ja piirkonnad, kus peamised lahingutegevused käivad jagunevad Grosbergi sõnul kolmeks.
Rääkides Hersonist, ütles Grosberg, et seal on olukord ilma oluliste muutusteta.
"Pigem on jõudude vahekord tasakaalustunud, läbimurdeid ei ole suudetud sooritada ja samamoodi ei ole suutnud Vene Föderatsiooni üksused koos Wagneriga sooritada läbimurdeid Donetski piirkonnas. Ainukene, kus väga intensiivne lahingutegevus käib on Harkivi regioon," lõpetas Grosberg.
Rääkides Harkivi oblastist, ütles Grosberg, et seal ukrainlased vaikselt, aga metoodiliselt jätkuvalt edenevad. "See külade ja alade vabastamine ei ole kindlasti võrreldav selle kiirusega, mis oli selle ofensiivi alguses. Aga sisuliselt on suudetud Oskili jõe idakallas vähemal või suuremal määral enda kätte saada, väga mitmest kohast on jõeületuskohad loodud ja sillapäid suurendatakse," lausus ta.
"Operatiivtaktikaliselt väga olulisest linnast Kupjanskist on suudetud Vene Föderatsiooni üksused välja lükata ja edukalt ka vasturünnakuid teostada," ütles Grosberg.
"Praegusel hetkel peamine asula, mille ümber lahingud käivad, on Lõman, mis on operatiivtaktikaliselt oluline asula selleks, et vähendada survet Slovjanskile ja Kramatorskile ja üldse Donetski piirkonnale. Meile teadaolevalt on asula praeguseks hetkeks kolmest küljest ümber piiratud ja järgnevatel päevadel on väga tõenäoline, et kas Vene Föderatsiooni üksused lahkuvad sealt asulast või suudavad Ukraina üksused selle täielikult ümber piirata. Sealt edasi, eriti Lõmani poole pealt, tõenäoliselt jätkuvad rünnakud Rubižne, Severosonetski ja Lõssõtšanski suunal," rääkis Grosberg.
Järgmine ukrainlaste tõenäoline eesmärk on Grosbergi sõnul Svatove linn, mis on sisuliselt viimane asula väga olulisel varustuse teel Belgorodist nii Donetski kui ka Luganski oblasti asulatesse ja rindejoonele.
Toimetaja: Aleksander Krjukov