"Võltspidulikkus, millega Venemaa on teatanud Ukraina territooriumite annekteerimisest, on osa küünilistest poliittehnoloogiatest, mida raamistab retoorika Nõukogude Liidu taastamisest. Petliku sära keskel võtab Venemaa juhtkond nõnda oma rahvalt tuleviku ja määrab elama mineviku pimeduses," sõnas Karis.

"Me ei nõustu Ukraina territooriumi illegaalse annekteerimisega ja ei tunnusta selle sammu õiguspärasust mitte kunagi. See on Venemaa masendav ja kahetsusväärne järjekordne demonstratsioon kogu maailmale, kuidas ta julmalt ja kiretult rikub rahvusvahelist õigust ja ÜRO hartat," lausus president.

Tema sõnul näitavad rahvusvahelise kogukonna reaktsioonid Venemaa agressioonile, et maailma mõistab mis on vale. "Peame seda ühtsust hoidma ja looma sellele uue maailma, kus ei ole kohta julmusele ja imperialistlikele ambitsioonidele, kus rahvusvahelist õigust ja inimõigusi austatakse," lisas Karis.

"Riik peab teenima rahvast. Venemaal peab rahvas teenima võimuladviku koletuid ambitsioone. Lühikese ajaga on surma ja tapma saadetud kümneid tuhandeid inimesi. See tähendab kannatusi ja kurbust sadadele tuhandetele peredele. Kogu inimkonnale," märkis Karis.

Tema sõnul vaid hukkamõistust ei piisa. "Tuleb mõelda tegudele, mis toovad meile tagasi usu, et ikka veel austatakse kõiki neid põhimõtteid, millele me maailm toetub, kõigi rahvaste õigust enesemääramisele ja suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja piiride puutumatusele. Kõigi õigusele rääkida oma kodumaal oma emakeelt, austades seejuures vähemuste õigusi," sõnas Karis.

Peaminister Kaja Kallas kutsus avalikkust üles reageerima iseseisva Euroopa riigi territooriumi annekteerimisele konkreetsete otsuste ja absoluutse ühtsusega. "Euroopa Liidu juhid peavad tulema võimalikult kiiresti kokku ja võtma vastu uued karmid sanktsioonid. Energia on siin võtmeküsimuseks – hinnalagi Vene naftale ja gaasile on hädavajalik, et vähendada Kremli sissetulekuid ja suutlikkust oma sõjamasinat toita," sõnas Kallas reedel.

Ta lisas: "Venemaa anneksiooni ulatus kõneleb iseenda eest. Venemaa on annekteerimas viiendikku Ukraina territooriumist – 108 800 ruutkilomeetrit. See on samas suurusjärgus kui Austria ja Belgia kokku. Või Taani, Belgia ja Holland kokku. Kui praegu annekteeritavatele Ukraina osadele lisada Krimm, on Ukraina küljest rebitud territoorium sama suur kui 40 protsenti Saksamaast või nagu Portugal ja Holland kokku."

"Ukrainal on õigus taastada oma territoriaalne terviklikkus. Mitte ükski Venemaa tegu ei muuda seda õigust ega nõrgenda meie toetust Ukrainale," lausus Kallas.

Putinit tauniva avalduse edastas ka välisminister Urmas Reinsalu. "Eesti mõistab üheselt ja karmilt hukka Ukraina okupeeritud territooriumidel Donetskis, Hersonis, Luganskis ja Zaporižžja toimunud "referendumid" ning Venemaa otsuse need territooriumid illegaalselt annekteerida, nagu seda tehti Krimmi poolsaarega," ütles Reinsalu reedel.

"Tegemist on rahvusvahelise õiguse ja Ukraina suveräänsuse ning territoriaalse terviklikkuse räige rikkumisega. Neil nõndanimetatud referendumitel puudub igasugune seos rahva tahte väljendamisega ning need on absoluutselt õigustühised," sõnas ta. Reinsalu rõhutas, et Ukrainal on õigus oma territooriumi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides kaitsta.

Reinsalu kinnitusel ei heiduta Venemaa vastutustundetud ähvardused lääne suunal, sh tuumarelvadega, lääneriike toetama Ukrainat kuni Venemaa sõja kaotab ja Ukraina oma suveräänsuse rahvusvaheliselt tunnustatud piirides taastab. "Meie toetus Ukrainale on vankumatu," lisas ta ja kutsus läänt üles suurendama relvaabi Ukrainale.

Reedel allkirjastas Putin Kremli Georgi saalis Ukraina Luhanski, Donetski, Zaporižžija ja Hersoni oblasti okupeeritud territooriumide Venemaa koosseisu astumise lepingud.