Putin teatas nelja Ukraina oblasti annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin pidas reedel kõne, milles teatas Ukraina Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite annekteerimisest. Neljas oblastis viidi hiljuti läbi libareferendumid, mis on rahvusvahelise üldsuse poolt laialdaselt hukka mõistetud. Ukraina, USA ja ÜRO sõnul on anneksioon õigustühine.
Putini sõnul rebiti Nõukogude Liidu kollapsiga inimesed lahku. Venemaa president samas kinnitas, et Venemaa ei taha Nõukogude Liitu taastada.
Putini sõnul saavad nelja oblasti elanikest igaveseks ajaks Vene kodanikud.
Vene presidendi sõnul on Venemaa valmis Ukrainaga relvarahuks, kuid tahab Ukraina sõdurite lahkumist vastannekteeritud Ukraina oblastitest.
Putin lubas ka värskelt annekteeritud territooriumi kaitsta kõigil võimalikel viisidel, viidates tõenäoliselt Vene tuumaarsenalile.
Vene presidendi sõnul peavad lääneriigid Venemaa vastu hübriidsõda ja püüavad riiki hoida nõrgana.
Arvestatav osa Putini kõnest sisaldas mitmesugust lääneriikide pihta suunatud kriitikat alustades oma näidetega keskajast ja jõudes hiljutiste Nord Streami gaasitorude plahvatusteni.
Peale kõnet allkirjastasid Venemaaga ühinemise Vene võimude poolt nelja oblasti juhtideks pandud neli meest.
Venemaa poolt okupeeritud Ukraina oblastites viidi hiljuti läbi libareferendumid, kus väidetavalt toetas Venemaaga ühinemist kuni 99 protsenti antud piirkondade elanikest.
Erakordselt kõrge toetusnumber saadi olenemata asjaolust, et Vene väed ei kontrolli kogu territooriumi, mida Venemaa endale nõuab ning arvestatav osa okupeeritud alade elanikkonnast on sõjategevuse eest põgenenud.
ÜRO peasekretäri António Guterrese sõnul ei luba Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni harta vägivalla alusel või vägivalla ähvardusel ühelgi riigil annekteerida teise riigi territooriumi.
In this moment of peril, I must underscore my duty as Secretary-General to uphold the @UN Charter.
— António Guterres (@antonioguterres) September 29, 2022
The Charter is clear.
Any annexation of a State's territory by another State resulting from the threat or use of force is a violation of the Principles of the Charter & int'l law.
Venemaa sammu mõistis samuti tugevalt hukka USA Valge Maja. Ameerika Ühendriikide välisminister Antony Blinken lubas, et USA vastusamm Venemaa algatatud anneksioonile on kiire ja ränk.
Today, we took swift and severe measures in response to President Putin's attempt to annex regions of Ukraine – a clear violation of international law. We will continue to impose costs on anyone that provides political or economic support for this sham.
— Secretary Antony Blinken (@SecBlinken) September 30, 2022
USA rahandusminister Janet Yellen teatas uutest USA sanktsioonidest Venemaa vastu. Uued sanktsioonid peaksid veelgi enam tõkestama Venemaa võimet pidada Ukraina vastu sõda.
We will not stand by as Putin fraudulently attempts to annex parts of Ukraine. The U.S. is taking sweeping action today to further weaken Russia's already degraded military industrial complex and undermine its ability to wage its illegal war. https://t.co/m5MYw7uhqq
— Secretary Janet Yellen (@SecYellen) September 30, 2022
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) mõistis samuti anneksiooni hukka.
OSCE liikmed on 57 riiki, sh Venemaa. Organisatsiooni vaatlejad töötasid kuni käesoleva aasta alguseni Ukrainas.
Euroopa Liidu nimel mõistis anneksiooni hukka Euroopa Ülemkogu.
Venemaa pani anneksiooni hukka mõistvale resolutsioonile veto
Venemaa pani reedel ÜRO Julgeolekunõukogus veto resolutsioonile, millega oleks hukka mõistetud Ukraina alade annekteerimine.
Resolutsioon oleks mõistnud hukka Venemaa "ebaseaduslike niinimetatud rahvahääletuste korraldamise Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirides" ja kuulutanud, et referendumid ei kehti.
Samuti oleks resolutsioon kutsunud Venemaad üles "viivitamatult, täielikult ja tingimusteta välja viima kõik oma sõjalised jõud Ukraina territooriumilt selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides".
Hiina, India ja Brasiilia hoidusid resolutsiooni üle hääletamisest.
Toimetaja: Allan Aksiim
