"See on rahvusvahelise õiguse vastane. Sisuliselt ÜRO süsteem 1945. aastast põhineb sellel, et sa ei tohi teist riiki rünnata ja kui sa seda teed, siis sa rikud rahvusvahelise õiguse alusnormi ja üks selle teo tagajärgi on see, et sa ei tohi sellest kasu saada. Sellepärast ka mittetunnustamisepoliitika," rääkis Mälksoo.

"Probleem on selles mõttes keerulisem, et selles Putini 30. septembril Kremlis peetud kõnest tuli hästi välja ka see, et nemad ei sõdi enda arvates ainult Ukrainast mingite territooriumide juurde saamise pärast, vaid nad sõdivad mingisuguse endale sobiva maailmakorra nimel. Iga perioodi rahvusvaheline õigus sünnib mingisugusest võitlusest ja nii oli see ka 1945. aastal," lausus Mälksoo.

Mälksoo sõnul oli üks probleem 1945. aasta rahvusvahelise õigusega see, et Moskvale andestati teatud rikkumised. "Seesama Molotovi-Ribbentropi pakt, Nürnbergis ju sellest ei räägitud. Ja Moskval õnnestus ka Ida-Euroopas oma hegemoonia kehtestada põhimõtteliselt valesti lubades lääne liitlastele, et nad justkui võtavad arvesse demokraatlikke põhimõtteid Ida-Euroopas. Ja ma arvan, et Putin ja tema põlvkond Moskva riigitegelasi ongi selle pinnal üles kasvanud, et mingis mõttes ikkagi jõud loob õiguse. Nii-öelda rahvusvaheliselt konstitutsiooniline kord tekitatakse õigusega," sõnas Mälksoo.

Saatejuht Andres Kuusk küsis, miks on vaja Putinil annekteerimise protsessi üldse seaduslikuna näidata.

"Ma arvan, et samal põhjusel, miks seda mingis mõttes ju püüti teha Balti riikides 1940. aasta suvel. Et luua näivust mingist rahva tahtest, demokraatlikest protsessidest. Et see jääks domineerima selle üle, et tegelikult ju kasutati vägivalda. Et saaks viidata sellele rahva tahtele, kuigi keegi ei saa seda kontrollida," vastas Mälksoo.

Mälksoo sõnul üritab Putini Venemaa pidevalt vastata nii-öelda lääne sensitiivsustele. Need terminid, mida nad kasutavad, näiteks, et "Ukraina on pannud toime genotsiidi" – see on jällegi vale, aga see paneb kuulama, et äkki ongi. Või siis "me tegutseme enesekaitseks või rahva tahtel". Kõik need asjad tekitavad segadust ja see segaduse tekitamine on suunatud esiteks Vene rahvale, et nad saaksid aru, et nüüd kaitstakse Venemaad," ütles Mälksoo.

Ta rõhutas, et Putini kõnes oli ka palju neid asju, mis on suunatud ka rahulolematutele läänes. "Paremäärmuslastele, teatud inimestele, kes näevad ennast rahvuslastena,. Eesmärk on murendada lääne ühtsust. Et miks teie üldse peate kannatama sellepärast, et mingitel valedel eesmärkidel keegi sõdib Venemaal."

Mälksoo toonitas, et Ukraina alade annekteerimine on rahvusvahelise õiguse vastane ka seetõttu, et Venemaa on varem sõlminud Ukrainaga lepinguid, kus tunnistab Ukraina territoriaalset terviklikkust.

"1994. aasta Budapesti memorandumis Venemaa andis kinnituse Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta. Ja samuti on olemas 2003. aasta 28. jaanuarist Ukraina-Venemaa piirileping, mis sõlmiti Kiievis ja millel on Vladimir Putini allkiri, mis kinnitab, et Ukraina territoorium on 1991. aasta territoorium, kaasa arvatud Krimm ja Donbass," rääkis Mälksoo.

"Sellepärast on see rahvusvahelise õiguse vastasus ilmselge, aga ta mängib sellele, et äkki on endiselt nii, et võim loob rahvusvahelist õigust. Kui võimuga mingisugune uus olukord tekitada, siis äkki teistel ei jää lõpuks mitte midagi muud üle, kui sellega ühel või teisel viisil elada," ütles Mälksoo.

Mälksoo sõnul reegel, et sa ei tohi teist rünnata ja sellest kasu saada, tekkis ajalooliselt rahvusvahelises kogukonnas alles 1920-ndate aastate lõpus. "Enne seda võis öelda niimoodi, et kui keegi ründas kedagi ja sundis teise rahulepingut sõlmima ja mingit piirkonda loovutama, siis elati niimoodi edasi, siis see oligi see, mis kehtis. Ja mõnes mõttes Putini mõttemaailm tulebki sellest ajast, et see peab olema, vähemalt Venemaale endiselt lubatud," rääkis ta.