Venemaa president Vladimir Putin ütles reedel peetud kõnes, et Nord Streami gaasitorud õhkis lääs.

"Sanktsioonidest anglosaksidele ei piisanud, nad liikusid edasi sabotaaži teele. Seda on raske uskuda, kuid on fakt, et just nemad korraldasid plahvatused Nord Streami rahvusvahelise gaasijuhtme juures Läänemere põhjas. Nad asusid hävitama pan-Euroopa energiainfrastruktuuri. Igaühele on selge, kes sellest kasu lõikab. Loomulikult tegid seda just need kasusaajad," ütles Putin.

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles, et Venemaa on teinud seda, mida ta viimasel ajal ikka teeb, kui ta millegi eest vastutav on - süüdistab kedagi teist. "Me oleme näinud seda korduvalt. Aga president Biden ütles ka selgelt välja, et uurimisega on veel vaja tööd teha, enne kui USA valitsus on valmis
selles asjas järeldusi tegema," sõnas Sullivan.

Julgeolekueksperdi Rainer Saksa sõnul valitseb Lääne ekspertide seas üsna ühene arusaam, et plahvatuste taga on Venemaa.

"Kellelgi teisel ei ole motivatsiooni seda korraldada ja teiseks see nõuab teatud võimekusi ja Venemaal on need olemas. Teistel riikidel selgelt selliseid võimekusi, mida on aastaid treenitud selliste rünnakute jaoks, ei ole siin Läänemere piirkonnas," ütles Saks.

Venemaa on sellisteks rünnakuteks ammu valmistunud. "On üks selline eraldi väljaõpetatud ja treenitud üksus, kelle ülesanne on süvameres kommunikatsioone rünnata. See ei ole lihtne töö. Läänemeri ei ole muidugi nii sügav ja ei nõua nii spetsiifilist oskust, et minna sinna eriti spetsiifiliste allveelaevadega, aga see nõuab ikkagi treeningut, väljaõpet ja head planeerimist, pole võimalik teha improviseeritud korras sellist rünnakut," rääkis ta.

Majandusekspert Raivo Vare ütles, et see on teema, mida venelased on alati harrastanud. "Mõned aastad tagasi jäid nad ka vahele, kui üritasid Florida ranniku juures murda sisse ühte kommunikatsioonikaablisse Ühendriikide ja Euroopa vahel. Neil on spetsiaalne laevastik selleks olemas, nii allveelaevad kui droonid selle jaoks ja muidugi väljaõpetatud tuukrid. Tegu ühe võimsama sellise üksusega maailmas," lausus Vare.

Küsimusele, miks oleks venelastele kasu omaenda gaasitoru õhku lasta, on mitmeid vastuseid.

"Venemaa eesmärgiks ilmselgelt on anda märku, et ta võib lõhkuda mistahes veealuseid kommunikatsioone - nafta ja gaasitorusid, elektri- ja sidekaableid, kõike seda on Venemaa vastavalt oma sõjaplaanile, mis Gerassimovi doktriinis nimetatud, harjutanud ja Venemaa fookus pole muidugi ainult Läänemerel, vaid ka Põhjamerel ja Atlandi ookeanil, kus tema Põhjamere laevastik ja Balti laevastik on treenitud tegutsema," rääkis Rainer Saks.

Raivo Vare lisas, et ollakse valmis näitama kogu maailmale ja Euroopale, et ei olda kinni oma gaasitarnete võimalikkuses. "Teiseks oli see ka taganemistee läbilõikamine juhuks kui... Sisuliselt pole ju võimalik taastada, võtab aega, enne kui õnnestub remontida. Ja põhiline näidata kogu maailmale, et ollakse valmis ründama veealuseid kommunikatsioone," ütles Vare.

Väike lisaboonus võib olla ettekääne hoida kõrvale leppetrahvidest teostamata tarnete eest.

"Gazpromil on probleem, kuna Gazprom katkestas tarned viidates force majorile, mille nimi oli pump. Putini käsul. Aga see ei kanna ju kaua. Tekib küsimus, et sellisel korral on võimalik regressi korras sisse nõuda kahjusid ja need ulatuvad miljarditesse eurodesse. Ja nüüd tundmatud diversandid tekitavad uue force majore olukorra ja sellisel juhul tarnekohustustei ole ja ka kahjunõudeid ei saa esitada. 45.48

Ühtlasi võimaldab torude lõhkumine anda Moskval endale casus belli.

"Neil on juba kümmekond aastat olemas seadus, mis näeb ette, et kui satuvad ohtu olulised kommunikatsioonid, sealhulgas ka torustikud, on Venemaa endale kirjutanud seadusse sisse, et sel juhul on neil õigus seda kaitsta oma sõjalaevastikuga," ütles Vare.

Vare sõnul peavad Lääneriigid nüüd rakendama lisameetmeid oma merealuste kommunikatsioonide kaitseks. Näiteks Norra on seda juba teinud oma Põhjamere naftaplatvormide juures, kus on mõnda aega nähtud kahtlasi droone. Otsest rünnakut mõne NATO liikmesriigi merealuse taristu vastu Rainer Saks praegu siiski väga tõenäoliseks ei pea.

"Ma olen üsna veendunud, et kui Venemaa sooritaks mingi selgelt identifitseeritud rünnaku mõnele sellisele taristuobjektile NATO liikmesriikide vahel, siis NATO vastaks sõjaliselt," ütles Saks.

Eksperdid usuvad, et gaasitorude leke Läänemere keskkonda põhjalikult ei kahjusta. Nii et loodetavasti saab meres järgmisel suvel ikka veel ujuda.

"Metaan ise on selline looduses laialt esinev gaas, metaan ise toksiline ei ole. Ta otseselt mürgist mõju ei avalda. Mõjusid kompleksselt teiste asjadega koos on üsna palju," rääkis Tartu ülikooli Eesti Mereinstituudi merebioloogia professor Georg Martin.

Probleem on pigem selles, et tohutu mullisambana hoogsalt pinnale paiskuv gaas võib põhjast kaasa haarata mürgiseid aineid.

"Bornholmi piirkonnas on see lekkekoht lähedal piirkonnale, kus on Teisest maailmasõjast uputatud keemiarelvi. Nende konteinerid on paljuski lagunenud, mürgised ained on välja tulnud ja nüüd siis toimub seal intensiivne vee pumpamine sügavast kihist pindmisse kihti, nii võib mürgine aine ka pinnavette sattuda koos veevooga," sõnas Martin.

Kõige üldisem keskkonnamure on metaani puhul see, et tegu on väga tugeva kasvuhoonegaasiga.

" Ta on neli korda ohtlikum kui süsihappegaas, millest palju räägitakse. Sellises suures koguses satub seda atmosfääri, siis see mõjutab mitte merd ennast, vaid kogu planeeti," lisas Martin.