Maasika sõnul ei saa öelda, et Venemaa juhtkonna käigud oleksid olnud üllatavad. "Tõsi, need on ilmselt ettevõetud kiiruga ja improviseerides."

Veel kolm nädalat tagasi anti signaale, et libareferendumid lükatakse edasi novembrisse-detsembrisse. Olukorra muutusel lahinguväljal tehti seda aga varem. "Lääne reaktsioon öelda selgelt, millega on tegu, seda ei tunnustata, uus sanktsioonide pakett on arutluse all," ütles Maasikas.

"Sellist sanktsiooni, mis mõjuks üle öö ja paneks Venemaa juhtkonna oma kurssi muutma, sellist ei ole. Kõigi sanktsioonide mõju on pikemaajalisem. See mõju on juba kohal, aga ta tuleb vaikselt, ta lisandub, teda keeratakse juurde," sõnas Maasikas.

Ukraina ootab samal ajal Euroopalt tugevamaid sanktsioone, kui Euroopa suudab kehtestada. "Ukraina ütleb: kõik pangad SWIFT-ist välja, nafta ja gaasi ostmine lõpetada. Me oleme enamuse Vene pangandusest SWIFT-ist välja lõiganud, me oleme lõpetanud toornafta ostu 90 protsendi ulatuses ja ilma formaalse sanktsioonita on Vene gaasi osa Euroopa Liidu tarbimisest langenud 40 protsendilt üheksale," ütles Maasikas. "Ei saa öelda, et see Vene majandusele mõju ei avalda."

Maasika sõnul on Ukraina edusammudel otsene mõju ka diplomaatiale. "Kui juuli algusest augusti lõpuni rindejoon väga ei liikunud, siis ikka tähelepanu hajub. See on inimlik. Ukraina juhtkond teab seda väga hästi. Ukraina juhtkonna suurim hirm ei ole mitte Moskva ähvardused, vaid see, et nende lääne toetajate, doonorite tähelepanu hajub," sõnas Maasikas.

Ukraina esitas möödunud nädalal taotluse NATO-ga liitumiseks, millega proovis Maasika hinnangul korrata edu, mida Euroopa Liidu liikmesuse avaldusega saavutati.

Peamiselt annab Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv võitlevatele ukrainlastele lootust. "Ukraina liitumisprotsess on purustanud kõik rekordid. Kui tavaliselt kulub taotleval riigil komisjoni esimese küsimustiku vastamiseks kaheksa kuud, siis Ukraina tegi selle nädalaga," ütles ta.

Praegu töötavad ukrainlased seitsme reformi alaga, mis Euroopa Liit kandidaatstaatuse juurde pani ja loodavad järgmist sammu ehk läbirääkimiste avamist, rääkis Maasikas.

Euroopa ja teiste NATO riikide liidrid on sõja ajal näidanud üles väga külma närvi, märkis Maasikas. "See väljendub selles, et teatakse – kui sa ei taha, et see sõda su enda õuele jõuab, tuleb praegu aidata Ukrainat."