Urmas Paet: Euroopal tuleb olla Venemaalt tulevate meestega ettevaatlik
Praeguses olukorras ei ole suuri riske võtmata Euroopa riikide piire suurele hulgale Vene meestele võimalik avada, kirjutab Urmas Paet.
Järjest laiemat arutelu tekitab Euroopas küsimus, kas Venemaalt lahkuvatele meestele, kes ei soovi minna Ukraina rindele, peaks Euroopa pakkuma varjupaika või mitte. Kohati kõlavad põhjendused, miks seda justkui peaks tegema, väga naiivsetena, justkui lähiajaloost pole ikka veel suudetud midagi õppida.
Minu seisukoht on see, et praegu Venemaalt lahkuvatele meestele varjupaiga andmine oleks Euroopas igal juhul liiga riskantne ja seetõttu ei peaks seda tegema.
Millised on argumendid, mida olen esitanud ka oma kolleegidele teistest Euroopa riikidest ja kelle seisukoht ei ole selles küsimuses veel selge või on suisa vastupidine?
Esimene argument on see, et ei ole mingit põhjust tõmmata võrdusmärki selle vahele, et need mehed, kes praegu Venemaalt lahkuvad hirmu tõttu sattuda Ukrainasse sõtta, oleksid automaatselt ka ise Ukraina ründamise vastased või siis Vladimir Putini režiimi vastased.
Teine argument, mis võiks mõtlema panna, on see, et kui Venemaa ka tegelikult tahab oma väljakuulutatud mobilisatsioonist saada võimalikult ulatuslikku tulemust, siis miks Venemaa ei ole sulgenud oma piire? Miks nendel sadadel tuhandetel meestel lastakse riigist lahkuda?
Loogika ütleks, et kui tahad saada maksimumi, siis paned piirid kinni ja võtad selle maksimumi värvatavate hulgast.
Samuti on päris selge, et Venemaalt lahkujate hulgas on ka neid, keda Vene võim ise on tahtnud nende hulka sättida. Näiteks Moldovas on juba olnud sealse valitsuse vastaseid meeleavaldusi, kus osalevad ka äsja Venemaalt saabunud tegelased.
Kolmas argument on see, et kui näiteks sõda Ukrainas peaks laienema läänemaailma ja Venemaa vaheliseks konfliktiks, siis võib Euroopa ennast avastada olukorrast, kus siin on juba kohal sadu tuhandeid või isegi miljoneid noori täisjõus Vene mehi. Milline on siis nende lojaalsus ja käitumine, kui peaks olema otsene konflikt nende koduriigiga? Seda võib ju aimata, aga igal juhul riskid on selles osas väga kõrged.
Nimetada tuleb ka seda, et praeguseks on juba päris paljud Vene mehed riigist lahkunud, kuid ka siis, kui nad on jõudnud turvalisse keskkonda, pole märgata mingeid olulisi sõjavastaseid meeleavaldusi või Vene poliitika hukkamõistu.
Samal ajal ei päde ka see ütlemine, et justkui Vene meestel ei olegi võimalik riigist lahkuda, kui nad Euroopasse ei saa. Ei maksa unustada, et sissepääs Euroopasse peaks niikuinii olema suletud, aga suur osa Venemaa piirist on avatud mujal, ennekõike Aasia suunal. Seega on võimalik minna Mongooliasse, Hiina või ükskõik millisesse teise riiki, kuhu Vene mobilisatsioon ei ulatu. Seega ei ole Euroopa kaugeltki ainuke suund, kuhu minna.
Kokkuvõtlikult, arvestades seda, et jätkub ja süveneb Venemaa sõda läänelike väärtuste ja väärtusruumi vastu, siis praeguses olukorras ei ole suuri riske võtmata Euroopa riikide piire suurele hulgale Vene meestele võimalik avada.
Toimetaja: Kaupo Meiel