Eestis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel 23 000 korterelamust ligi 14 000, mis vajaksid rekonstrueerimist. Eesti korteriühistute liidu juhatuse liikme Dagmar Mattiiseni sõnul on aga praegu rekonstrueerimiseks vajaliku laenu võtmise osas mitmetel ühistutel, eriti väiksemates piirkondades, ebakindlus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Äärmiselt suur ebakindlus. Seal esiteks on juba võimalik suuremate raskustega laenu saada. Vanad inimesed kardavad hinnatõuse. Need on nad päris ära ehmatanud. Ja mis puudutab keskealisi inimesi, siis neil juba reeglina on mingisugused laenud kaelas ja võtta kohe suurt rekonstrueerimise laenu, see paneb inimesi mõtlema," rääkis Mattiisen.

Kui üleelmisel aastal sai Mattiiseni sõnul 30 korteriga maja rekonstrueeritud 800 000 euroga, siis nüüd tuleks välja käia 1,2 miljonit. Nii on mitmed Kredexi toetustest ilma jäänud otsustanud väiksemas mahus laenu kasuks hädapäraste tööde tegemiseks.

Swedbanki korteriühistu valdkonna juht Janis Pugri sõnul on taotleja profiil muutunud. "Kui varasematel aastatel, kui Kredex toetust andis, siis oli suuremaid summasid tervikrenoveerimise jaoks palju. Nüüd kahjuks kui toetust hetkel ei ole, siis taotlejaid on endiselt sama palju, aga küsitakse väiksemaid summasid ja üksikute tööde jaoks," sõnas Pugri.

Mitmete kortermajade ehitustöödega tegelevate ettevõtete hinnangul on üldiselt Eestis soov hooneid korrastada ja selle abil edaspidi kulusid vähendada siiski olemas. Samas on ka ehitusettevõtetel kokkupuuteid ehitustööde edasi lükkamisega

Tolira ehitus juhatuse liige Lauri Raud ütles, et kui hinnad tulevad avalikuks, siis paljud hakkavad kõhklema. "Ja ei ole neil mootorit maja sees, kes suudaks selgeks teha, mis põhjustel renoveeritakse. Teine probleem puudutab väikseid maju. Nendel on ühiku kohta ja korteri kohta kindlasti renoveerimise maksumus kõrgem ja nendel on tulnud rohkem ette loobumisi, kuna lihtsalt finantsiliselt ei ole võimalik seda ette võtta. Siinkohal oleks riigil vaja toetussüsteemi ümber mõelda ja väiksematele korteritele olenemata piirkonnast toetusmäära suurendada," rääkis Raud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium plaanib suurema rekonstrueerimiste taotlusvooru avada aasta lõpus. Millises mahus ja tingimustel toetuseid jagatakse, veel täpsustatakse. Ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo sõnul hakatakse tähelepanu pöörama ka väiksematele korterelamutele.

"On plaanis rekonstrueerimistoetustesse teha vastavad erandid, et ka väiksemad majad saaksid veidi rohkem toetust, kui suured majad," ütles ta.