Maarjamäe memoriaalilt eemaldati punaväe sümboolikaga tahvlid

{{1665036360000 | amCalendar}}

Neljapäeval eemaldati Maarjamäe memoriaali alalt okupatsioonisümboleid kandvad punaväeosade mälestustahvlid. Maa-ameti korraldatud tööd algasid neljapäeva varahommikul.

Maarjamäe memoriaalkompleksi alale on aastakümnete jooksul maetud mitmete sõdade ohvreid.

"Täna eemaldas riik järjekordselt punasümboolikat kandvaid monumente. Täpsemalt eemaldasime Maarjamäe kompleksis riigimaal asuvad 32 punavägedele pühendatud mälestuskivi," ütles riigikantselei juures tegutseva punamonumentide töörühma juht Asko Kivinuk ERR-ile.

"Meie töörühm on kaardistanud ligi 300 punamonumenti. Ta annab soovitusi, mida säilitada, mida mitte. Maarjamäe puhul on nad andnud hinnangu, et need mälestustahvlid on punamonumendid ja need on vaja eemaldada," sõnas Kivinuk.

Memoriaali alal asuvaid sõjahaudu märkivad tähistused ja memoriaali juurde kuuluvad objektid jäid senisele kohale. "Meie töörühm on jõudnud seisukohale, et kuna Maarjamäe kompleks on piisavalt suur, siis vajab see, kuidas kompleksiga edasi toimida, suuremat arutelu," ütles Kivinuk.

Ta ei soostunud täpsustama, millised punasümboolikaga monumendid lähevad järgmistena eemaldamisele. "Tähtis pole see, mis on järgmised, vaid mis on eesmärk. Valitsus on öelnud, et kõik punamonumendid tuleb eemaldada ja seda toimub lähiajal veel," sõnas Kivinuk.

Mälestustahvleid alles ei hoita: need läksid utiliseerimisele. "Meile on oluline, et need ei läheks kuhugi ringlema," ütles Kivinuk.

"Eemaldamisele läinud mälestustahvlite hulgas olid ka tahvlid polgule, kes osales Tallinna märtsipommitamises," ütles välisminister Urmas Reinsalu intervjuus ERR-ile.

Ta lisas, et Tallinnale kuuluvat maad memoriaali alal soovib riik endale, et vältida olukorda, kus punamonument "vuntsitakse üles". "Minu arusaam on see, et memoriaal tuleb tervikuna likvideerida, aga valitsus selles osas otsust langetanud ei ole," ütles minister.

Kultuuriminister Piret Hartman ütles kolmapäeval "Esimeses stuudios", et punavõimu ülistavate tahvlite maha võtmine Maarjamäe memoriaalilt on õige samm. Terve memoriaali lammutamist ta ei poolda. "Toetun ekspertidele ja ütlen, et Maarjamäe memoriaal on oluline arhitektuuriobjekt. Ja ma jääksin selle arvamuse juurde," sõnas Hartman.

Kultuuriminister kinnitas, et valitsuses pole täna kokkulepet, mis saab Maarjamäe memoriaalist. "Ainus asi, milles on kokku lepitud, on see, et memoriaalialune maa riigistatakse. Minu isiklik seisukoht on, et memoriaal võiks olla väärikalt ajaloomuuseumi all. Ta võiks olla üks ajaloomuuseumi eksponaatidest, kus on kenasti ära kirjeldatud kontekst, milles see asub. Aga täna ei ole tehtud otsust selles suunas ega öeldud ka seda, et memoriaal maha võetakse," selgitas Hartman olukorda.

Maarjamäe memoriaal asub suures osas reformimata riigimaal, mida haldab keskkonnaministeerium, ning memoriaali saatus on seetõttu valitsuse otsustada. Linnale kuulub obelisk, skulptuurid "Tuld hoidvad käed" ning "Hukkuvad kajakad", samuti memoriaali klindipoolne maastikuosa. Tallinn on soovinud endale kuuluvat osa korrastada.

Linna jaoks tuli teade mälestustahvlite hävitamisest ootamatult ja linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei tea nad siiani, mida riik memoriaaliga tervikuna ette võtab.

"On päris kurb, et me saame teada, et on tehtud otsused, kas meedia kaudu või siis mitteametlikult. Seda eriti ka sellepärast, et linn on korduvalt teinud ettepanekuid ja on pakkunud erinevaid võimalusi koostööd teha," ütles Kõlvart "Aktuaalsele kaamerale". 

Eesti Sõjamuuseumi direktori asetäitja Toomas Hiio sõnul oli mälestusallee eemaldamine õige samm, kuid peab ülejäänud memoriaali säilitamise osas oluliseks ekspertide arvamust.

"Igal juhul ei tohi nende asjadega kiirustada. Esiteks sellepärast, et kiirustamine läheb kallimaks, kui mõistlikult tegutsemine. Ja teiseks, nagu ma juba korra nimetasin, tuleb seda asja teha niimoodi, et pärast ei tuleks suuremat tüli," sõnas Hiio. 

Valitsuses puudub veel üksmeel, mida Maarjamäe memoriaaliga tervikuna peale hakata.

Maarjamäe memoriaali keskne objekt on 1960. aastal püstitatud 35 meetri kõrgune Jääretke obelisk, mille autorid olid arhitekt Mart Port ja skulptor Lembit Tolli. Keskel on tseremooniaväljak, mille kujundasid 1975. aastal arhitektid Allan Murdmaa, Peep Jänes, Rein Kersten, Henno Sepmann, kunstnik Jüri Palm, insener Vello Hüdsi.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: