Euroopa uus siht: päikesepark iga lauda, tehase ja uue elumaja katusele

Päikesepaneelid
Päikesepaneelid Autor/allikas: Elektrilevi

Eesti nõustub Euroopa Komisjoni ettepanekuga nõuda uute ärihoonete katustele päikesepaneele nelja aasta pärast. Juba olemasolevatele mitteeluhoonetele soovib komisjon neid viie aasta pärast, Eesti tahaks tähtaega kolm aastat edasi lükata.

Euroopa Komisjon pakkus kevadel välja algatuse RePower EU, mis peaks fossiilkütustest loobumist märgatavalt kiirendama. Peamiselt keskenduvad ettepanekud sellele, kuidas rajada kiirtee läbi tuuleparke ümbritseva bürokraatia. 

Samas, kui tuulikute püstitamine jääks endiselt vabatahtlikuks erahuviks, siis katustele päikeseparkide ehitamise soovib komisjon kohustuslikuks teha. 

"2027. aasta algusest oleks see kohustus kõigil uutel mitteeluhoonetel. Aastast 2030 kõigil uutel eluhoonetel," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo ning lisas, et need tähtajad sobivad ka Eestile. "Arvestades seda, et tänapäevaseid energiatõhususe nõudeid saab üldjuhul täita just päikeseenergia lahendusi kaasates," ütles Jaanisoo. 

Küll aga ei nõustu Eesti sellega, et kõigile juba olemasolevatele mitteeluhoonetele, see tähendab büroodele aga ka näiteks lautadele ja tehastele peaks päikesepaneelid püstitama 2027. aasta lõpuks. 

"Me oleme sellega printsiibis nõus, et olemasolevate hoonete katusepinda ära kasutada aga meil siiski on vaja lisaaega mitmel põhjusel," märkis Jaanisoo ja täheldas, et päikesepaneelide soetamine ja paigaldamine muutub niikuinii üha kallimaks. Kui nõudlust järsult suurendada, kasvatab see omakorda hinda. 

"Teiseks, paljud mitteeluhoonete katused ei ole täna selliselt projekteeritud, et päikesepaneelide raskuse all vastu pidada," jätkas Jaanisoo. "Samuti vajavad paljud katused niikuinii lisasoojustust. Et asja korralikult teha, siis see vajab üsna korralikku renoveerimist," lisas ta. 

Kolmanda murena tõstis Jaanisoo esile elektrivõrgu, mis pole suure koguse elektitootjate vastuvõtmiseks valmis. Ta usub, et kui tähtaega kolme aasta võrra edasi nihutada oleks ka võrgu arendamine oluliselt odavam. 

Samas tõdes Jaanisoo, et ka 2030. aasta lõpus ei pruugi kõik hooned päikesepaneelide kandmiseks valmis olla. Ta märkis, et kolm aastat lisaaega on Eesti kompromissettepanek. 

"Me teame juba seda, et Euroopa Komisjon on hästi ambitsioonikas nende nõuete kehtestamisel ja kümneaastane ajapikendus ilmselt kedagi ei rahulda," sõnas Jaanisoo. 

Erandeid oodatakse kaitseväe ja kaitsealustele hoonetele 

Kui hoonete energiatõhususe direktiivi muutmises Euroopa tasandil kokku lepitakse, tuleb Eestil muudatused oma seadustesse üle võtta ja siis saavad uued reeglid kõigile hooneomanikele kohustuslikeks. See omakorda tõstatab küsimuse sanktsioonidest. 

"Teised liikmesriigid on ka mures, et kuidas olemasolevate hoonete omanikke sanktsioneerida, juhul kui neid paneele tähtajaks ei panda," märkis Jaanisoo ning lisas, et erandit oleks tarvis näiteks puhuks, kui hoonet ei kasutata või pole katuse tugevdamine enam sugugi mõistlik. 

"Meid huvitab ka näiteks olukord, kus hooned on kaitse all või kus hoone kõrval on mõni kõrge puu või mõni teine kõrge hoone, mis varjab katuse päikese eest ära," loetles Jaanisoo. "Või kus on selline elektrivõrk, kuhu ei saa energiat müüa." 

Kui väga ümmarguselt arvutada, kasvataks kõigile olemasolevatele mitteeluhoonetele päikesepaneelide paigaldamine Eesti elektritootmise võimsust kümne protsendi võrra. Samas näiteks Hiiumaa kohta on Elektrilevi teatanud, et uusi liitumistaotlusi hakatakse vastu võtma alles 2030. aastal. Aga isegi Eesti kompromissettepaneku järgi peaks paljudel hoonetel selleks ajaks päikesepargid juba katustel olema. 

Üleüldse tuleks erandid Euroopa Liidu tasandil täpselt kokku leppida, rõhutas Jaanisoo. "Selline üldsõnaline regulatsioon, mis mõne riigi jaoks võib tähendada absoluutset kohustust ja mõne puhul igasuguste eranditega lahjendamist, see meile muidugi ei sobi," rääkis Jaanisoo. "Me ikkagi oleme seda meelt, et kui on Euroopa-ülene reegel, siis peaksid need mängureeglid olema väga-väga sarnased kõikide riikide jaoks," sõnas ta. 

Samas näeks Eesti hea meelega seda, kui eraldi vaadataks lõuna- ja põhjapoolseid liikmesriike. Lõunas on päikesepaneeli paigaldamine lihtsalt oluliselt kulutõhusam.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: