Vaher: massilisteks piiriületusteks peab olema valmis

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles "Esimeses stuudios", et Venemaa fookus on praegu Ukrainal, kuid risk massiliste piiriületuste korraldamiseks ka Eesti vastu on olemas.

Vaheri sõnul on olukord piiril pingeline. "Sellised mahud või surve, mida nägime eelmisel reedel või nädalavahetusel, on pisut langenud, kuid jätkuvalt on surve olemas. Näiteks minu partnerid Poolas-Leedus töötavad iga päev tingimustes, kus sadu inimesi proovib läbi piiri joosta. Tehakse inimkilpe, kavaldatakse üle piirivalvurid. Seda kõike kohalike eriteenistuste nõusolekul. Eestis sellist trendi näha ei ole, aga oleme valmis selleks," ütles ta.

Viimaste päevade olukord kagupiiril oli mobilisatsiooni taustal oodatav, kuna puudutab ka Eesti lähedal asuvaid linnasid, märkis Vaher. Ka viimasel nädalal Vene piiri ääres päevi oodanud inimeste seas oli nii Ukraina põgenikke kui ka mobilisatsiooni eest põgenejaid ning majandusmigrante ja kurjategijad.

Suur hulk piirini jõudnutest saadetakse tagasi. "Ka viimasel ööpäeval kui idapiiri tervikuna vaadata, siis 50-60 inimest me saadame tagasi, kelle puhul on ilmselge, et ta pole sõjapõgenik, vaid pigem hea elu otsija," ütles Vaher.

"Tõenäoliselt see järjekord tekkis sinna, sest Vene FSB ei olnud valmis selleks. Piirkondadest, kus kuulutati välja agressorriigi poolt omariiklus, need inimesed tahavad sealt ära tulla. Inimesed nii ka piirini jõudsid. Piirivalvureid ei olnud piisavalt, et maht läbi lasta ja seepärast inimesed sinna ka ootama jäid," rääkis ta.

Organiseeritud hübriidoperatsiooni ka Eesti piirile peab Vaher tõenäoliseks. "Ma ütleksin nii, et ma ei kahtle kas see juhtub, pigem tegelen sellega, millal see juhtub ja kuidas selleks valmis olla," sõnas ta.

"Täna ilmselt on agressorriigi fookus kuskil mujal. Neil ei lähe rindel hästi, nad saavad ukrainlaste käest peksa. See on kindlasti pannud kogu masinavärgi, luure, kõik jõustruktuurid tööle selle jaoks, et seal edu saavutada. Neil ei ole praegu aega meie jaoks, kui see aeg kuskil tekib, siis see oht on olemas," ütles Vaher.

Vaheri sõnul on praegu riskitase madal, kuid seda ei saa hinnata isegi kuude, vaid päevade ja tundide perspektiivis.

"Me valvame piiri jätkuvalt kõikide võimalustega, mis meil on, me oleme tõstnud pisut oma võimekusi. Aga siin me peame olema ettevaatlikud, meil ei ole piirivalvureid palju, me peame hoolega mõtlema, mida täna teeme, et end mitte ära väsitada," rääkis Vaher.

Vaheri sõnul peab valmis olema ka selleks, et Venemaa ei karda kasutada näiteks lapsi või vanureid inimkilbina.

Riik plaanib tõkestada piiriületused kohe piiri ääres niipea kui võimalik. Samas tuleb arvestada ka pika veepiiriga. "Kui see juhtub külmal ajal kummipaatidega, võib meil tekkida järgmine olukord, kus ei ole enam piiri valvamise küsimus, vaid merepääste või järvepääste juhtum," ütles ta. Seda olukorda peab ta siiski praegu vähetõenäoliseks.

"Lapsed tuleb vastu võtta, lapsed tuleb päästa. Just sellepärast, et vaenlane ei saaks kasutada teda kilbina. Vanureid, haigeid tuleb aidata, loomulikult. Aga kui me vaatame, kuidas Valgevene on seda Venemaa toel teinud vastu Leedu ja Poola piiri, siis need kurjategijad tuleb tõkestada. Me oleme selleks harjutanud," ütles Vaher.

Vaheri sõnul tuleb meeles pidada esiteks seda, et inimesed põgenevad mobilisatsiooni ning aina rohkem värvatakse Eestile lähematest piirkondadest inimesi, teiseks seda, et olukord Ukrainas ei parane ning talve saabudes pole inimeste kodud elamiskõlblikud.

"On selge, et Venemaa aina enam rõhub ja pommitab katlamaju, energiavarustust ja nii edasi. Olukord ei lähe seal paremaks," ütles Vaher.

Vaheri sõnul pole kinnitust, mis sai piirijärjekorras oodanud inimestest, kuid tõendeid on mitmest stsenaariumist. "Oleme märganud seda, et Petseri lähedal on klooster, sinna on tekkinud rohkem inimesi. Me peame tõenäoliseks, et osa neist viidi sinna, et aidata inimesi. Inimesed on meile rääkinud, et osad bussid liiguvad Valgevene suunas. Kas nad on jõudnud juba kuskile mujale, sellist infot meil praegu ei ole."

Seni ei ole ükski inimene jõudnud piirile tõendiga, et teda oleks mobilisatsiooni korras sõjaväkke kutsutud. "Kõik räägivad sellest, et nad on kutsutud, aga kui küsime kutset, siis meile ei ole sellist veel ühtegi esitatud," ütles Vaher.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: