Vanust vähemalt 21 aastat, keskharidus ja korralik eesti keele oskus, veoki juhtimise õigus, puhas minevik ning hea vaimne ja füüsiline tervis – just neile tingimustele peavad plaanitava seadusemuudatuse  järgi vastama vabatahtlikud, kes soovivad saada abidemineerijaks.

"Tööülesannete mõistes on nad toetavad isikud demineerijatele ja nad saavad teha neid töid, mis on abiks. Nad ei hakka iseseisvalt demineerima. See tähendab seda, et nad iseseisvalt ei tee asju ja iseseisvalt ei otsusta. Neil on ikkagi juhendaja, kes neid juhendab ja jälgib, et nad ei teeks midagi sellist, mis oleks ohtlik neile endale või teistele," lausus päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann.

Kõik abidemineerijad peavad läbima nõutava koolituse. Kui mahuka koolitusega on tegu, Taalmann ei täpsustanud.

Pommigrupi juhi kinnitusel on päästeametis piisavalt demineerijaid, et  tulla toime rahuaja ülesannetega, abikäsi on ennekõike vaja kriiside jaoks.

"Ukraina sõda näitab, et kui meil peaks sõjaline kriis tulema, siis demineerimisvõimekust on oluliselt rohkem vaja ja see on ka mõnes mõttes kriisideks ettevalmistamine," ütles siseminister Lauri Läänemets.

Seadusemuudatuse järgi on sõjaseisukorral abidemineerijate kasutamiseks vaja valitsuse nõusolekut ning nad kutsutakse välja, kui päästeametil jõudu napib ning teiste partnerite kaasamine pole võimalik vajalikus mahus.

"On selge, et vabatahtlik ei saa olla see, kes lõikab juhtmeid läbi – kas punane või sinine –, aga vabatahtlik võib olla see, kes tuvastab ja teeb musklitööd taustal. Võib juhtuda olukordi, kus teatava suurusega alal on väga palju materjali, mis tuleb üles korjata ja kahjutuks teha ja sellisel juhul on äärmiselt oluline, et oleks piisavalt palju inimesi ja teadlikke inimesi, kes saavad aidata," lausus lõhkemeister Teele Tuuna.

Lõhkemeistri sõnul on maailmas vabatahtlikke organisatsioone, kes õpetavad kohalikke oma maid miinidest puhastama, ka teda ennast on kustutud ühe sellise organisatsiooni, Halo Trusti, koolitajaks.

Tuuna sõnul on abidemineerijate puhul väga oluline taustakontroll ning väljaõpe, sest ajateenistuses saadud teadmised aeguvad mõne aastaga.

"Seal ei võeta põhjalikult käsitlusele erinevaid materjale, mis võivad tekkida kriisiolukorras eridemineerijate jaoks tööülesanneteks. Seal jääb hästi palju infot puudu, kui on tegemist ainult kaitseväe väljaõppega tõenäoliselt, ja see võib kanda endas ohtu nendele inimestele," ütles Tuuna.

Seadusemuudatus on plaanitud jõustuma uuest aastast, Läänemetsa sõnul soovitakse esialgu leida paarkümmend vabatahtlikku.

Kui tavaliselt tuleb demineerijatel aastas teha kahjutuks 4000 kuni 5000 lõhkekeha, siis tänavu on see arv 13 000.