Gaasiliit: Eesti turuosaliste ligipääs LNG-terminalile pole endiselt selge

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti Gaasiliidu tegevdirektori Heiko Heituri sõnul oli LNG-terminali Soome minek turuosalistele ootuspärane, kuid see annab halva signaali ning endiselt pole selge, kuidas Eesti turuosalised terminalile ligi pääsevad.

"Pikka aega olid märgid õhus, et see laev ilmselt Soome poole peale läheb. Aga see on samal ajal väga suur pettumus kindlasti Infortarile ja Alexelale, kes maailmarekordi tempos tegid tööd Paldiskis, et haalamiskai kiiresti valmis saada. Peaks ütlema, et see pole pettumus vaid gaasimüüjatele, vaid ka tööstusele ja tavatarbijatele, et riik kriisiolukorras pole suutnud kaitsta Eesti varustuskindluse huve ega töötanud piisavalt selle nimel, et meie majandus saaks võimalikult madala hinnaga gaasi," ütles Heitur.

"Sellest otsusest kaotab nii Eesti majandus, gaasituruosalised, tarbijad ja riik ise, kes annab sellega üsna halva signaali laiemale üldsusele," ütles Heitur.  

Majandusministeerium ja Elering on mõlemad teada andnud, et regioonis gaasist puudust ei tule. "Kui vaatame Eesti gaasimüüjaid, siis nii MKM kui Elering teavad hästi, et uue aasta tarned peaksid uuest terminalist tulema. Seega kui gaasimüüjad ei peaks Soome terminalile ligipääsu saama, tekib olukord, kus Eesti gaasimüüjatel pole võimalik kuskilt gaasi tuua."

Heituri sõnul võib see tähendada, et välismaised ettevõtted, kellel on ligipääs terminalile, võivad Eesti gaasimüüjad turult välja tõrjuda. "Varustuskindlus Eesti moodi – küll naaber tuleb, müüb ja läheb koos kasumiga."

"Kui uudises toodi välja, et Eesti gaasimüüjatel võiks olla eelisligipääs võimsustele, siis täna on see puhtalt paberil. 2014. aastal lubasid soomlased terminali ehitada – ei ehitanud. Kevadel oli kokkulepe, et laev läheb sinna, kus terminal enne valmis saab – see on samuti läinud mittetäitmisele. Nüüd kolmas kord peaksime uskuma, et hakkame Soomest gaasi saama. Tore oleks, kui see nii läheks, aga sisuliselt ja tehniliselt on see hoopis keerulisem," ütles Heitur.

Reeglites, kuidas gaasi hakatakse jagama, valitseb Heituri hinnangul veel suur segadus. "Tavapärane praktika on see, et gaasimüüja ise tellib gaasi ja ise maksab. See, kes terminali opereerib, selliseid riske ei võta. Kuidas piiratud ressursi juures jagamine toimub, see saab väga keeruline olema. Meile on teada, et kaks laeva sinna jaanuaris on tulemas – see tähendab, et Soome on ise võimeline peaaegu kaks teravatt-tundi ära tarbima. Kui Eesti gaasimüüjad saavad sinna ligipääsu, siis ligipääs on ka sellisel juhul, kui sealt suudetakse vaid 100 gigavatt-tundi tuua. Aga tegelikult on ju gaasi rohkem vaja."

Heituri sõnul on ka Eesti gaasimüüjatele suured riskid. "Näiteks kui tellitakse laev, makstakse sisuliselt 200 miljonit eurot ja kui peaks juhtuma, et Balticconnectoriga midagi juhtub – mis sellest gaasist saab, mis gaasimüüjast saab. Seal on väga palju riske."

Reeglid peaksid paika saama esimesel võimalusel, et tekiks arusaam, kuidas, millistel tingimustel ja millise riskiga on võimalik gaasi saada, rääkis Heitur. "Tavaliselt tellib gaasi üks ettevõte, maksab selle eest. See kindlasti ei saa olema nii, et viis gaasimüüjat koos tellivad laeva ja maksavad gaasimüüjale. Keegi peab selle ära tooma ja peab selle teistele turuosalistele edasi müüma."

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Uudis+"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: