Karis rääkis, et sõda Ukrainas on pannud teisi riike Eestit rohkem kuulama. "Meie head kolleegid Euroopas on ka seda väljendanud, et oleksime pidanud Balti riike varem ja rohkem kuulama. See võib-olla on meie tõsiseltvõetavust natuke suurendanud. Aga kindlasti ei tohi selle otsas nüüd väga ülbeks minna, vaid tuleb jätkata tasakaalukat sõnumi edastamist, mis baseerub ikkagi faktidel ja teadmistel," ütles Karis.

Samuti tuleks Karise sõnul Eesti kohapealset olukorda tasakaalukalt edastada, sest see võib kaasa tuua investeeringute vähenemise Eestis.

"Me peame kindlasti väga valima, kuidas me räägime, et ei tekiks valearusaama, justkui Eestis käiks juba sõda ja et siia ei saa investeerida ja ei tohi investeerida. Ja see puudutab ka turismi. Nii et ma arvan, et need narratiivid ja lood, mida me väljapoole räägime, peavad olema ka tegelikkust peegeldavad. See tähendab seda, et meil ei käi siin sõda, meil on normaalne elu, siia tasub tulla ja siia tasub ka investeerida," rääkis Karis.

Riik peaks Vene mobilisatsioonipõgenike suhtes olema paindlik

Karise sõnul peaks Eesti riik näitama paindlikkust nende Vene kodanike suhtes, kes ei soovi minna Ukrainasse sõdima ja soovivad tulla üle piiri Eestisse ja Euroopasse, näiteks juhul kui tegemist on etniliste soomeugrilastega.

"Hõimurahvad ongi üks küsimus, mille ka mina püstitasin mõni aeg tagasi. Ma arvan, et Eesti riik peab olema nii paindlik, et ta suudab selliseid juhtumeid lahendada ja ka tausta kontrollida. Me keelasime ära turistide tuleku, kellel ei ole siia põhjust tulla. Ma usun, et neid reegleid on võimalik üksikjuhtumitel ka leevendada, kellel see vajadus siia tulla on selgelt olemas," sõnas Karis.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kuivõrd on praegu Eesti riigi valdav seisukoht Vene põgenike suhtes, et nende koht ei ole demokraatlikus läänes, vaid Venemaal, kus nad peaksid tegelema Venemaa probleemidega.

"Ma ei tea, kas see peaks nii olema, sest me näeme ju teisi riike alates kasvõi Gruusiast, kus lastakse sisse. Ma olen nõus, et see ei ole lihtne küsimus lahendada. Aga igat juhtumit tuleks vaadata eraldi, et me ei paneks süüd peale kogu rahvale, kellest osa kindlasti on selle sõja vastu," ütles Karis.

Vene kodanikelt valimisõiguse võtmist takistab põhiseadus

Ojakivi küsis Kariselt ka siinsetelt Vene kodanikelt valimisõiguse võtmise kohta.

"See valimisõiguse arutelu on ju praegu riigikogus. See eeldab paraku minu arusaamise järgi põhiseaduse muudatust, sest põhiseaduses on kirjas, et püsielanikud saavad kohalikel valimistel valida ja nad valivad Eesti vabariigi kodanikke, nad ei vali kolmandate riikide kodanikke kohalikesse omavalitsustesse. Ja arvata, et meil on Eestis kuskil need valed kodanikud ja õiged kodanikud, siis sellega ma ka päris nõus ei saa olla," vastas sellele Karis.

"Ootame selle seaduseelnõu ära ja siis ma saan kujundada oma lõpliku arvamuse," lisas ta.

Minister võinuks LNG-laeva Soome mineku varem välja öelda

President rääkis, et avalikkusele oleks võinud LNG-laeva Soome minekust varem teada anda.

"Nüüd, kui see selgus on majas, et see laev tuleb Soome, siis ma arvan, et peab selle puntra lahti arutama, avalikkuse ees ka. See ongi meil probleem, et me kipume hoidma asju salajas, mida ei ole põhjust salajas hoida. Ja kui oli ka teada, et see laev tuleb nii ehk naa Soome, nii nagu ministri suust võis kuulda, siis oleks võinud selle kohe välja öelda ja pakkuda ka ettevõtjatele lahendused välja," ütles Karis.

Laeva Soome-minekut Karis iseenesest traagiliseks ei pea. "Minu arusaamise järgi meie huvid kattuvad. See gaasitoru on meil piisavalt jäme, et sealt meile gaasi saaks tulla. Lisaks veel Leedust ja Lätist, kus meil varud on," sõnas ta.

Ta avaldas lootust, et valmisehitatud kai leiab tulevikus ka kasutust. "Seda enam, et eraettevõtjal on plaanis sinna ka päris kai teha."

Valitsus peaks vajadusel ka ettevõtteid kõrgete energiahindade tasumisel aitama

Rääkides energiahindade võimalikust hüvitamisest ka ettevõtjatele, ütles Karis, et kui on näha, et ettevõtetel läheb raskeks, siis on valitsuse kohustus tulla appi.

"Siin kindlasti murekoht on. Kui ettevõtted hakkavad pankrotti minema ja ei suuda neid arveid maksta või kui hinnad lähevad kõrgeks, toiduainetööstuses näiteks, mis on paljuski gaasi peal, siis tekib kindlasti hoopis uus probleemide ring, kus on ka tavakodanik puudatatud, sest me ei suuda siis enam võib-olla mingeid kaupu osta või neid pole saada," lausus president.

Ojakivi küsis Kariselt, kas ta on veendunud, et valitsused on teinud kõik, et Eesti inimesed eeloleval talvel ei oleks ilma sooja ja elektrita.

"Ma usun, et on tehtud selleks, et seda ei juhtuks. Aga kas on tehtud kõik, siis ma arvan, et alati saab teha paremini. Nii mõndagi viga on võimalik vältida, mõned asjad on ka võimalik ette näha. Siin kindlasti on olnud ka möödalaskmisi, aga tulemus on see, et ma arvan, et varustuskindlus on meil tagatud selleks talveks. Küsimus on see, mis saab edasi. Siis on juba aega mõelda, kuidas järgmistel aastatel toimida," vastas Karis.