Konkurentsiamet: 4000-eurose börsihinna põhjustas asjaolude kokkulangemine

{{1665643020000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti, Läti ja Leedu energia regulaatorite ühisanalüüs leidis, et Nord Pooli elektribörsi elektrihinna järsu tõusu põhjustas 17. augustil erinevate asjaolude kokkulangemine, nagu ka Balti turu väiksusest tulenevad eripärad. Turureeglite rikkumist ei leitud.

Konkurentsiamet koostöös Läti ja Leedu regulaatoritega leidsid, et maksimaalse turuhinna 4000 eurot megavatt-tunni eest põhjustas asjaolu, et 17. augustil kell 18–19 ei pääsenud Balti turule piisavalt tootmisvõimsusi.

Vastavalt Nord Pool elektribörsi reeglitele lasti käiku koguks päevaks Leedu põhivõrguettevõtja Litgrid tipuvõimsuse reserv, mahus 50 megavatti, mille abil suudeti vältida elektrihinna kerkimist 4000 euroni kahel muul tunnil sel päeval, kuid mis siiski ei hoidnud ära 4000-eurose hinna tekkimist kella kuue ja seitsme vahel. Puudu jäi tootmisvõimsust mahus 2,14 megavatt-tundi (MWh): Eestis 0,57 MWh, Läti 0,6 MWh ja Leedu 0,97 MWh).

Elektrihinna tõusu põhjuseks oli asjaolu, et elektrienergia  hinda mõjutasid ülekandevõimsuste piirangud, Balti ja Soome tootmisüksuste samaaegsed hooldused ja rikked, tuuleenergia vähene toodang, Norra hüdroreservuaaride väike täitumus ning elektribörsi Nord Pool süsteemi jäikus, mille tõttu lükati osa turuosaliste pakkumisi korduvalt tagasi. Balti elektriturg on võrreldes teiste Euroopa Liidu turgudega väike, mistõttu hinda võivad mõjutada väga väikesed muudatused turul (kasvõi vähene ülekandevõimsuste piiramine), märkis konkurentsiamet.

17. augustil tõusis keskmine elektrihind Eesti hinnapiirkonnas  682,05 euroni megavatt-tunni eest ja ühel tunnil lausa 4000 euroni. Seoses elektrihinna rekordilise kasvuga algatas konkurentsiamet analüüsi, et tuvastada hinnatõusu põhjuseid.

Konkurentsiameti juhi Evelin Pärn-Lee sõnul näitab analüüs, et elektribörs vajab revisjoni, kuna mitmed asjaolud, mis viisid hinnatõusuni, võivad juhtuda ka tulevikus. Samas tuleks kohe tegeleda Nord Pooli pakutavate toodete Balti turule sobivamaks muutmisega.

"Kindlasti tuleb elektribörsil tõsta paindlikkust ning Nord Pool peab kohandama oma protsesse ja pakkumistooteid selliselt, et need sobiksid meie kohalike oludega," ütles Pärn-Lee.

Konkurentsiameti hinnangul on oluline, et võetakse kasutusele lähenemine, kus kõrge turuhinna tekkimise riski esinemisel taasavatakse pakkumusnimekirjad, mis avaks võimaluse turuosalisel tootmispakkumisi muuta.

Kuigi kõrgete elektrihindade põhiprobleem on vähene pakkumine, tuleb ka elektribörs Nord Pool muuta läbipaistvamaks ning vältida olukordi, kus elektritootjad plaanivad hooldustööd samale ajale, ütles augustis ka peaminister Kaja Kallas.

Pärn-Lee: ka elektrimüüjad peavad oma praktikat muutma

Pärn-Lee ütles saates "Uudis+", et küsimusi tekitas see, miks ei ava Nord Pool Balti turul taolises olukorras, nagu oli 17. augustil teist oksjonit, nagu teeb teistel turgudel.

Pärn-Lee sõnul oleks tol päeval ja tol tunnil tipuhind tõusnud veel kõrgemale, kui Nord Poolil ei kehtiks hinnalagi.

Samuti tekitas küsimus, kas turuosalised, nii börs, tootjad kui müüjad tegid ikka 17. augustil kõik selleks, et hind nii kõrgele ei kerkiks, märkis ta.

"Siin peaksid turuosalised endale otsa vaatama. /.../ Elektritootjad muutsid oma praktikat, järgmisel päeval tegid tootjad teistsuguseid plokipakkumisi, et ei tekiks sama olukorda, kui plokipakkumised ei pääsenud turul. Meie analüüs näitas ka, et müüjad on valmis börsil elektrit mistahes hinnaga tarbijatele müüma. Ei ole laega või dikteeritud hinnaga lepinguid. Ma ise arvan küll, et kas elektriturg reformi vajab, aga revisjoni küll," lausus Pärn-Lee.

Pärn-Lee märkis, et elektribörsi ta samas prügikasti ei viskaks. "See õigustab ennast, aga vajab mõnes nüansis ülevaatamist. Kui tarbimine väheneb, siis see peaks mõjutama hinda, aga (17. augusti tipptunnil) ei mõjutanud. See peaks jääma edasise elektrituru revisjoni teemaks," lausus ta.

Pärn-Lee sõnul saab kõige hullemal juhul üle vaadata ka Nord Poolile Eestis antud tegevusluba, kuid praegu selleks vajadust pole. "Oleme näinud Nord Pooli poolt hea tahte soovi muudatused ellu viia," ütles ta.

"Kui teistel turgudel Nord Pool teeb teist oksjonit, avab uuesti pakkumised, siis Balti turul 17. augustil mingil põhjusel seda ei rakendatud. Nord Pool on öelnud, et muudab protsesse, et sobiks paremini siia turule," lausus Pärn-Lee.

Elektrihind on tõusnud alates 2021. aasta juulikuust nii Eestis kui ka mujal Euroopas. 2021. aasta keskmiseks elektrienergia hinnaks kujunes Nord Pool elektribörsi  Eesti hinnapiirkonnas 86,73 eurot megavatt-tunni, mis oli 2020. aasta keskmisest hinnast 157,4 protsendi võrra kõrgem. Elektrihinda on eelkõige mõjutanud Balti turul gaasihinna suur tõus, märkis konkurentsiamet. Lisaks on elektrienergia nõudlus kasvanud, kahekordistunud on CO2 hinnad ning ilmastik mõjutanud hüdroreservuaaride mahtusid – see kokku on omakorda mõjutanud elektrihinda.

Nord Pool: kiireim lahendus oleks pakkumusnimekirjade taasavamine

Nord Pooli Baltikumi juhi Ingrid Aruse sõnul on nende kõige kiirem lahendus see, kui hinnatipu tekkimise korral taasavatakse pakkumusnimekirjad, mis annaks võimaluse hinda muuta.

"Rääkisime juba ka konkurentsiametiga ja teiste regulaatoritega, et see on Baltikumi jaoks tehtav, kuna see protseduur on meil tegelikult olemas. Aga siin on tegelikult kaks suurt aga: üks aga on see, et meie kogemus nii Ühendkuningriigis kui ka Kesk-Euroopas näitab seda, et ega see väga palju tegelikult turuhinda alla ei too," rääkis ta.

Teiseks lisas Arus, et kui ette antud 15 minuti jooksul oma pakkumist muuta, tekitab see ka küsimuse, miks ei suudetud samasuguse võimsusega pakkumisi luua esimesel korral. Hoopis pikem protsess oleks Aruse sõnul paindlikkuse suurendamine, kuid seegi on tema sõnul võimalik.

"Neid tooteid ilmselt on konsulteeritud suhteliselt väheste turuosalistega, kui sellise kõrge hinna põhjustas ainult paarimegane tootmise puudujääk, aga selliseid plokkpakkumiste tegijaid turul, kes üle paari mega teevad plokkpakkumisi, on tegelikult palju. Ilmselt oleks loogiline siiski mingisugune konsultatsioon kõikide tootjatega," kommenteeris Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson.

Konkurentsiameti analüüsi täistekst:

Toimetaja: Marko Tooming, Merili Nael, Iida-Mai Einmaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: