"Eile kella 18–19 vahel kehtinud elektrihind 4000 eurot megavatt-tunnist on nii-öelda täiusliku tormi tulemus. Kuid mis oluline, konkurentsiamet uurib, kuidas sellised hinnad said tekkida. Nõudluse ja pakkumise poole pealt oli midagi väga nihu. Tundub, et probleemid olid ennekõike pakkumise poole pealt. Üks asi on see, et meie, aga ka Soome ja Läti-Leedu on loobunud Vene elektrist ja seda on üks gigavatt-tundi kogumis vähem. See kõik tuleneb sõjast, mida Venemaa Ukraina vastu peab," rääkis Kallas.

Peaminister lisas, et teda paneb imestama, et mitmed Balti piirkonna elektritootjad on planeerinud hooldustööd samale ajale.

"Ma loodan, et konkurentsiamet uurib seda, kas neid ei pea kooskõlastama ja kas ikka saab minna ühel ajal välja. Mind huvitab, kas paremini koordineerides saaks selliseid olukordi vältida. Ja mida me lisaks Lätis-Leedus näeme, siis on ka gaasijaamad ajutiselt turult väljunud ja kõik see aitab olukorra tasakaalust välja löömisele kaasa. Ehk kui peasüüdlane on vähene pakkumine, siis tuleb keskenduda sellele, kuidas pakkumist suurendada," sõnas Kallas.

Küsimusele, kas elektribörsi Nord Pool tuleks muuta läbipaistvamaks, et oleks selgelt näha, miks tipuhinnad nii kõrgeks on läinud, vastas Kallas, et seda ettepanekut saab kindlasti toetada. 

"Meid kõiki ju huvitab, kes ühelt poolt pakkumisi teeb, aga ka see, kes pakkumisi ei tee. Praegu on põhiline probleem vähene pakkumine ja kui ühel tootjal on näiteks kolm tootmisüksust ning ühega ta teeb pakkumise, aga kahe teisega mitte, siis ta teenibki selle ühe pealt palju rohkem. Ma ei tea, et praegu toimuks manipulatsioon, aga läbipaistvuse suurendamine elektribörsil on oluline, et saaksime aru, kuidas hinnad kujunevad. Siis saame ka probleemi lahendama hakata ehk elu on näidanud, et suurem läbipaistvus toob selguse ja reeglina ka väiksemad kulud," selgitas Kallas.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütles samuti, et oluline oleks teada, kes ja miks pakkumisi elektribörsil teeb.

"Kas see peab olema avalikkusele kättesaadav või ainult turuosalistele, aga praegusega võrreldes on elektribörsile läbipaistvust juurde vaja. Seda selleks, et säilitada usaldus Nord Pooli vastu. Et Ukraina sõja võidaks, on meil vaja hoida lääne ühtsust. Aga inimeste toimetulekuraskused hakkavad murdma Ukraina toetamise ühtsust. Kuid pikas plaanis ei anna meile elektribörsilt äratulek midagi head meie julgeolekule ega too ka paremat hinda. Läbipaistvus on esimene ja parim viis praegu usalduse tõstmiseks," sõnas Sikkut.

Euroopa emissioonide kauplemissüsteemis (ETS) saavutab CO2 kvoodi hind neljapäeval rekordtaseme, jõudes 96,35 euroni tonni eest. See mõjutab ka elektrihinda.

ERR-i ajakirjaniku küsimusele, kas Eesti peaks taotlema ETS-i muutmist ja näiteks hinnalae kehtestamist, vastas Kallas, et sel teemal käivad Euroopa tasemel praegu arutelud.

"Need arutelud on käinud Euroopa Liidu nõukogus ehk peaministrite vahel. Praeguses keerulises energiahindade olukorras on kaks olulist muutujat – sisendi hind ja emissioonide ühikud. On tehtud ettepanek fikseerida see aastaks. Teine ettepanek, mis pole ETS-iga küll seotud, on siduda elektri hind lahti gaasi hinnast. Me oleme neid ettepanekuid arutelude käigus toetanud ja läheme nendega edasi. Sest see on kõigi mure – meil on pöörased hinnad, aga mitmel pool Euroopas veelgi kõrgemad," sõnas Kallas.

Pärastlõunal hakkab valitsus kabinetiistungil arutama majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt ette valmistatud elektriturureformi seaduse eelnõu.

ERR küsis enne kabinetis toimuvat arutelu väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvanilt, kas universaalteenuse saajate ringi määratlemisel oleks otstarbekam konkreetselt eratarbijate ja korteriühistute asemel kehtestada tarbimismahu piirang, mis aitaks ka väikeettevõtteid.

"Hea küsimus. Point on selles, et energiakriis on üldine. Mõned on seni kütnud gaasi pealt. Alternatiiv neile on elektriline soojuspump. Kui ütlete, et korteriühistu tarbib rohkem, siis kuhu me piiri tõmbame? Ettevõtted tarbivad mitu korda rohkem kui kodutarbijad," vastas Järvan.