"Esmaspäevane otsus tähendab, et Eesti ja Soome varustuskindlus on tagatud. See viimane kindlustav lüli on paigas. Baltikumi ja Soome piirkonnas on piisavalt gaasi meie talviste vajaduste rahuldamiseks. See on see, mille nimel töö on käinud ja selle eesmärgi me saavutasime," ütles Sikkut.

Sikkuti sõnul sai kindel teadmine laeva Soome suundumisest selgeks esmaspäeval, aga juba juuni lõpus ametisse astudes oli selge, et Soome jaoks oli olukord peale Vene gaasikraanide sulgemist muutunud.

"Kevadel sõlmitud kokkulepe oli väga praktiline. Eestis me omavahel vaidlesime ja laeva rentima ei hakanud lõpuks. Soomlased rentisid ligi poole miljardi eest laeva 10 aastaks. Sellisel juhul on kummaline arvata, et Eesti valitsus saab otsustada, kuhu laev läheb. Aga Soomes ei olnud terminal valmis ja Vene gaasi veel voolas. Eestis oli hea asukoht, eeldused olid olemas. Sõlmiti kokkulepe, et esimesel aastal läheb terminal esimesena valmis saava kai otsa. Arusaam oli, et Eesti saab esimesena valmis - nii ka läheb - aga vahepeal Venemaa keeras gaasikraanid kinni," rääkis Sikkut.

Sikkut märkis, et Soomes on ilmselt talvel vaja käivitada gaasijaamad, mistõttu on Soome gaasivarustusel oluline roll ka elektrihinna kujunemisel.

"Kõik need muutsid riskihinnangut Soome jaoks, nii et nad hakkasid väga kõvasti pingutama oma kai nimel. Ja nad saidki kindluse, et kai saab valmis ja mängupilt oligi muutunud," sõnas Sikkut.

Peaminister Kaja Kallas ütles veel septembri lõpus, et pingutab laeva Eestisse toomise nimel. Sikkuti sõnul käiski sel ajal aktiivne töö, et leida selleks viis.

"Ka peaministri lootus ei olnud kuidagi asjatu - nii kaua kuni otsust ei ole, ei ole meil põhjust öelda, et kevadine kokkulepe ei kehti," ütles Sikkut.

Soome ajakirjanduses oli juba suvel arusaam, et laev Eestisse ei tule. Sikkuti sõnul on arusaadav, et peegeldus Eesti ja Soome ühiskonnas vastas inimeste ootustele - Soomel oli soov rajada kai kiiresti ja Eesti lootis kevadel sõlmitud kokkuleppele.

Otsust kai rajada peab Sikkut siiski õigeks. "See oli riigi strateegiline vajadus, see oli valitsuse otsus see kai Eestisse rajada. Inimesed tegid täpselt seda, mida valitsus ootas ja praegu saab ainult tänada," ütles ta.

Sikkuti sõnul pole riik ettevõtjaid reetnud. "Ettevõtjad tegid töö ära, riik sai oma strateegilise vajaduse kaetud. Keegi ei töötanud tasuta. Ka praegu on kokkulepe ja valitsuse otsus, et tehtud kulud hüvitatakse, kui ettevõtja soovib kai riigile müüa. Aga see on tema otsus, kas ta soovib seda või mitte," sõnas ta.

LNG-nõudlus Euroopas kasvab ning kui ettevõtjad soovivad kai ääres äri teha, siis seda saab teha ning kui taristu on rajatud võib taasgaasistamislaeva ka järgmiseks talveks valmistudes kai äärde tuua.

"See laev ei ole midagi, mis meid päästab või kõik meie mured ära lahendab. Ja selle laeva mittetulemine ei muuda ka kaid ja toruühendust mõttetuks - Soome olud on tõesti oluliselt kehvemad ja ka esialgses kokkuleppes räägitakse, et kaks kaid on kindlustuspoliis. Kui ühel sadam läheb jäässe, midagi ebaõnnestub, siis on võimalik gaasivarustus tagada Soome lahe teisel kaldal," rääkis Sikkut.

Valitsus on otsustanud vajadusel eraldada kai ostmiseks 38 miljonit eurot. Sikkuti sõnul on vastuvõtuvõimekuse loomine erakorralistes oludes vajalik. "Nii nagu me soetame keskmaa õhutõrjet, täpselt samamoodi tuleb ka energeetikas teha erakorralisi kulusid. Kui meil ei ole kaid, ei ole võimalik kunagi ka laeva tuua," ütles ta.

Opositsioon kavandab LNG-laeva Soome minemise tõttu Sikkuti umbusaldamist. "Valimised on lähenemas. Ma olen kolm kuud olnud ametis, tegemist on keerulise portfelliga. Kolm kuud läks umbusaldamiseni - päris hea tulemus," ütles Sikkut.

Sikkuti sõnul arutas valitsus võimalust Soome ettevõttes osalus omandada ka neljapäeval, kuid praegu on valitsuse ühine arusaam, et seda vaja ei ole, Soomlased hoiavad selleks aga vajadusel ust lahti.

Neljapäeval kirjutas Eesti Ekspress, et Alexela juhi sõnul palusid toonane majandusminister Taavi Aas, Eleringi juht Taavi Veskimägi ja MKM-i asekantsler Timo Tatar suvel, et eraettevõtted terminali Eestisse ei tooks. "Mina selles mudamaadluses ei osale, seda kes kellele mida ütles, mida kirjutas ja kes süüdi oli - ma arvan, et sellesse pole praegu vaja kaevuda," ütles Sikkut.