Paldiskisse valmib LNG-laevade vastuvõtu kai õigeaegselt, kuid tulevikus võib seal puhuma hakata lihtsalt külm sügistuul, sest keegi veel ei tea, kuidas seda kaid edaspidi kasutama hakatakse.

"Ehitajatel on ülesanne teha kõigepealt haalamiskai valmis, siis on Eleringil ülseanne teha tehnoloogia valmis. Kõik see ülejäänud on ju poliitika, poliitilised otsused," rääkis Pakrineeme Sadama ehitusjuht Reedik Raudla.

Alexela juhid Marti ja Heiti Hääl rääkisid juba märtsis, et Eesti rajaks umbes poole aastaga ise oma LNG vastuvõtuvõimekuse. Sama kuu lõpus otsustaski valitsus, et sügiseks ehitatakse Paldiskisse LNG-terminal.

Varakult oli selge, et kaasata tuleb soomlased, erainvestorid Alexela ja Infortar rajavad haalamiskai ning gaasi varustuskindluse eest vastutav Elering ehitab toruühenduse gaasivõrguga. Kuid ujuvterminali osas oli olukord pikka aega segane. 29. aprillil allkirjastas Eesti toonane majandusminister Taavi Aas koos Soome kolleegiga memorandumi, mille järgi riigiettevõtted rendivad ise ühiselt ujuvterminali.

"Memorandumi järgi oli ju nii, et laev pidi tulema sõltumata sellest, kes on laeva omanik, sinna, mis varem valmis saab. /.../ Laeva suhtes oli selge algusest peale. Esiteks, soomlased loovad endale vastuvõtuvõimekuse, ja teiseks, soomlased endale laeva ka võtavad. Selles osas ei ole mingisugust kahtlust," ütles eelmine majandusminister Taavi Aas (KE).

"Kronoloogiliselt erasektori initsiatiiv tellida laev oma kulu ja kirjadega, ehitada kai oma kulu ja kirjadega, tuli pärast seda, kui Eesti ja Soome riikidevaheline ühiste kavatsuste kokkulepe oli juba sõlmitud," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Investorid ei soovi enam antud teemat kaamera ees kommenteerida, kuid kasutada saab Alexela ühe juhi Marti Hääle seisukohti, mida ta esitas reedel riigikogu erikomisjoni avalikul istungil. Marti Hääle selgitusel teatasid investorid tegelikult enne riikidevahelist kokkulepet, et nad lisaks kai ehitamisele rendivad ka ujuvterminali.

"Miks me märtsis ja aprilli alguses siis kogu seda investeeringut alustasime, kui mitte sellel põhjusel, mida me 13. aprillil avalikul pressikonverentsil ütlesime. Nii et kronoloogia on teistpidi – erasektor tuli kõigepealt ja siis tuli riik ja võttis selle äri meilt ära," rääkis Hääl.

Soome süsteemihaldur Gasgrid rentiski mai lõpus gaasistamisvõimekusega ujuvterminali Exemplar.

Energiapoliitikud tunnistavad, et tegelikult oligi korraga töös kaks projekti.

"Kui suvel mingil hetkel teatavaks sai, et erasektor oma laeva tellimisest on loobunud, siis me liikusime, ma ei tea, edasi või tagasi siis selle kokkuleppe juurde, mis meil Soome riigiga oli, et siia üks laev kindlasti tuleb. Nii et mõnes mõttes tagantjärele targana on ehk hea, et meil oli siin nii-öelda lausa kaks paralleelset projekti vahepeal," rääkis Tatar.

Praegu on realiseerumas soomlaste projekt – laeva rentinud Gasgrid rajab LNG-laevade vastuvõtuvõimekuse Soome. Inkoo terminal valmib detsembri keskel ehk siis mõni nädal hiljem kui Paldiski vastuvõtukai.

Soome majandusminister ja suvel ametisse astunud Eesti majandusminister Riina Sikkut (SDE) loobusid selle nädala alguses võistuehitamise memorandumist. Uue kokkuleppe järgi tuleb LNG-terminal Soome ja Eesti gaasimüüjad saavad sellele ehk eelisjärjekorras juurdepääsu.

"See laev suudab varustada Soome peal olles ilusasti Eesti tarbijaid. See laev, olles Eesti pool, ei suuda varustada täies mahus Soome tarbijaid. Siis oli üksnes loogiline, et see laev viiakse kohe sellesse asukohta, kus ta suudab Eesti ja Soome tarbijaid kõige paremini varustada. See oleks olnud Eesti poolt kiusu ajamine," ütles Tatar.

Taavi Aasa sõnul tegi uus majandusminister halva otsuse.

"Kokkulepe oli meil selline, et kõigepealt sellel talvel, kuna meie teada Eesti võimekus saab esimesena valmis, tuleb laev Eestisse. Edasi läheb laev Soome järgmisel aastal, sest tõepoolest, Soome tarbimine iseenesest on suurem. Aga meie jaoks oligi just oluline see esimene talv," rääkis Aas.

Kokkuvõttes saab Soome vaid neile kuuluva LNG-terminali, Eesti aga riigile kuuluva tühja kai, sest Marti HääI ütles, et kuna riik pakub investoritele kai väljaostu võimalust 38 miljoni euro eest, saab LNG Paldiski saaga siinkohal lõpu.

"Kui me nüüd saame riigiga kokkuleppele selles osas, mis Eesti Varude Keskusele valitsuse poolt eraldati, siis see tähendab – nagu ma juba ütlesin, me oleme maailmarekordi teinud, infrastruktuuri valmis teinud –, et me saame selle umbes 10-12 miljoni eurose kahjumiga riigile ära anda ja sellega on meie jaoks see etapp lõppenud," rääkis Marti Hääl.

Majanduseksperdi Raivo Vare sõnul pole Eesti riik LNG-terminali rajamisse kunagi väga positiivselt suhtunud. Ka nüüd käitus riik vastuoluliselt.

"Või ei olda lõpuni aus. Aga ma veelkord ütlen, et riik on ju siin kahes erinevas või õigemini kolmes erinevas tähenduses. Riik kui valitsus tervikuna, kes tegi vastuolulisi otsuseid, nagu me teame selle geneesi või ajaloo jooksul, selle terminaliga seoses alates 2014. aastast vähemalt, tegelikult juba enne. Siis seejärel ministeerium, kes selle eest vastutas ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes mingil määral on seotud selle positsiooniga, mis oli valitsuses või ei mõjutanud seda siis piisavalt. Ja siis veel kolmandaks eraldi mängijaks on Elering oma huvidega," selgitas Vare.

Kuid oma LNG-terminali oleks Vare hinnangul Eestile vaja.

"Olgem ausad, praeguse süsteemi olemasolul, mis on ju ühine turg –Soome ja kolm Balti riiki –, midagi ei ole teha, meil on vaja sissevõtu gaasi, vedelgaasi sissevõtupunkte rohkem kui üks, mis praegu olnud Klaipedas. Ja isegi sellest ei piisa, mida ehtitatakse Inkoosse Soome," ütles Vare.

Milline on Eesti gaasiga varustatus?

"Aktuaalne kaamera. Nädal" vaatas ka, milline on üldse Eesti gaasiga varustatus. Tuleb märkida, et Eesti moodustab koos Läti, Leedu ja Soomega ühise tarbimisregiooni.

Järgmise aasta maikuuni on meie regioonis tagatud 66 teravatt- tundi gaasi. Enamik sellest tuleb Klaipeda LNG-terminalist.

Läti Inčukalnsi hoidlas on gaasivarud. See on kasutamiseks hädaolukorras, kus gaasiturg ei toimi.

Uus LNG-terminal on sisse arvestatud hetkest, mil see tööle võiks hakata.

Sellest 66t teravatt-tunnist tarbime kogu regioonis arvatavasti ära 49. Kusjuures Eesti tarbimine on kõige väiksem – vaid 3,5 teravatt-tundi.

Lepingutega on meil aga tagatud gaasi palju rohkem kui kulutame ehk 5,4 teravatt- tundi. Sellest 1,85 teravatt-tundi on n-ö käega katsutav ehk praegu reaalselt olemas. Juba sõlmitud lepingutega tuleb järgmiste kuude jooksul juurde 3,5.