Leppiman ütles reedel riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et ta ei nõustu komisjoni esimehe Tõnis Mölderi (Keskerakond) hinnanguga, nagu oleks varude keskuse gaasihanked läbi kukkunud.

"Ma ei ole nõus väitega, et need hanked on nurjunud. Kõigi nelja hanke puhul nägime erinevat käitumismustrit. Esimesel kolmel hankel saime pigem gaasi pakkumisi piiratud hulgal ja väikeste pakkujate hulga pealt. Nendega hankisime 450 gigavatt-tundi gaasi. Neljas hange oli oma olemuselt teine. Oli pakkujaid ja palju pakkumisi ning ka marginaalid, mida turu hinnale peale küsiti, olid madalad. Milline oli keskmine hind? 204 eurot nelja hanke peale," selgitas Leppiman.

Reedel oli maagaasi novembri tulevikutehingute hind Hollandi börsil TTF vahemikus 148-151 eurot MWh eest.

Leppimani sõnul võib nelja hanke tulemit vaadates praegu öelda, et Balti ja Soome turuosaliste poole pealt gaasi puudujääki täheldada pole võimalik.

Kas varude keskus ostab veel gaasi? See on Leppimani sõnul hetkel ebaselge.

Nimelt eraldas riik varude keskusele 170 miljonit, millest 132 miljonit on mõeldud gaasi ostmiseks ja 38 miljonit gaasi infrastruktuurile. Viimane tähendab Paldiski LNG-projekti kulude hüvitamist.

"Varude keskus saab hankida gaasi juurde, kui on olemas raha. Lisaeelarvega eraldatud vahendid on ära kasutatud või broneeritud. Enne seda kui pole arusaamist, kas me saame täiendavaid vahendeid kasutada, me gaasi varu hankimiseks midagi täiendavat teha ei saa," sõnas Leppiman.

Valitsus pani varem varude keskusele eelolevaks talveks eesmärgi, et see soetaks kokku ühe teravatt-tunni riiklikku gaasivaru. 

Leppiman viitas, et ka praeguseks nelja hankega ostetud 650 gigavatt-tundi gaasi võib olla piisav, sest varem gaasi kasutanud tööstusettevõtted, kaugkütjad jm on võrreldes kevadega ise teravatt-tunni ulatuses juba üle läinud vedelkütustele. 

Kogu Eesti riiklik gaasivaru hakkab asuma Lätis Incukalnsi hoidlas.