LNG-terminali sündmuste kronoloogia tekitas riigikogu komisjonis konflikti

Reedel riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorralisel istungil jäid Alexela nõukogu esimees Marti Hääl ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar LNG-ujuvterminali hankimise protsessi kronoloogias eriarvamustele. Hääl hoiatas Tatart sündmuste käigu teistpidi näitamise eest.

Hääl rõhutas, et erasektori pakkumine tulla riigile appi tekkis märtsis. "31. märtsi valitsuskabineti istungil otsustati, et seda on vaja teha. Ja meie investeerimisotsus ja esimesed olulised tellimused said tehtud 31. märtsil," sõnas Hääl.

"Meil oli kaks tingimust. Esiteks Vene gaasi poliitiline risk, ehk oli selge, et kui Vene gaas muutub jälle heaks poliitilisel põhjusel siis on sellega võimalik see turupõhine case ära tappa. Ja teine oli see, et olla veendunud, et kui laev jõuab kai äärde, siis oleks toru- ja turuühendus olemas, et oleks konkreetne kuupäev ja vastutaja nii sadamal, kail kui terminalis," rääkis Hääl.

Hääl märkis, et mais jõuti sinnani, et ülesande lahendavad riigid. "Riik ei peaks erasektoriga samal teemal konkureerima, aga seda ta tegelikult tegi. Peale seda, kui kaks riiki on omavahel kokku leppinud, et nad rendivad ise laeva, siis erasektori jaoks arusaadavalt riigiabi põhjustel risk ainult suurenes. Nüüd me juba konkureerisime Eesti ja Soome riigi ja maksumaksjate rahaga," sõnas Hääl.

Hääl rääkis, et juuni alguseks oli Alexela leidnud ka teise LNG-laeva ja puudu oli vaid allkiri. "Küsimus oli, et kas situatsioonis, kus soomlased on rentinud laeva, meid torusse ja turule selle laevaga lastakse. Sellele me riigilt tagatist ei saanud ja me loobusime laeva rentimisest ning meie ülesanne muutus. Meie ülesandeks jäi sadama valmimine oktoobri lõpuks puhverajaga," rääkis Hääl.

Sellel omakorda oli hääle sõnul kaks eeldust - valitsuse poolt Eesti Varude Keskusele eraldatud 38 miljonit eurot. "Teine eeldus oli see, et kuna riikide vahel oli kokku lepitud, et laev tuleb sinna, kus infrastruktuur valmib esimesena, siis meil oli selge ülesanne, et kui me saame esimesena valmis, siis meil on vähemalt aastaks see laev. See oli meile oluline, sest varude keskusele eraldatud raha ei kata kogu erasektori investeeringut sinna sadamasse, vaid ainult umbes kaks kolmandikku sellest ja meil oleks tekkinud ülejäänud investeeringu kulu tagasi teenida," lausus Hääl.

"Tänaseks on selge, et seda võimalust meil ei ole ja selle saaga võib lugeda sellega lõppenuks. Kui me nüüd saame riigiga kokkuleppele selles osas, mis riigi poolt Eesti Varude Keskusele eraldati, siis me saame selle (sadamakai - toim.) umbes 10-12 miljonilise kahjuga riigile ära anda," sõnas Hääl.

"See on see, mis puudutab meie arusaamust terminalist. Me oleme veendunud, et me siin ei vassi, ei valeta, ei häma ja oleme olnud järjepidevad ja suudame seda ka vajadusel tõendada," lisas ta.

Tatar: esimene kokkulepe sõlmiti siiski riikide vahel

Timo Tatar ütles, et kõigepealt otsustasid gaasi varustuskindluse muret hakata lahendama Eesti ja Soome üheskoos ning alles seejärel pakkusid ettevõtjad Alexela ja Infortar võimalust ehitada ise välja vajalik sadamakai.

"Just see, et eraettevõtjad tulid välja oma pakkumisega rajada kai, rentida laev, seda teha oma vahenditest pärast seda, kui Eesti ja Soome vaheline memorandum oli sündinud ja soomlased olid laeva tellinud," ütles Tatar.

"Esimene otsus, mille vabariigi valitsus tegi, oli see, et Eestisse on vaja gaasi varustuskindluse riskidega toimetulekuks rajada LNG vastuvõtuvõimekus. Seejärel, aprilli alguses sündis põhimõtteline kokkulepe Eesti ja Soome vahel, et me lahendame selle piirkonna gaasi varustuskindluse mure üheskoos. Seejärel sai sõlmitud ka aprillikuu jooksul Eesti ja Soome vahel ühiste kavatsuste kokkulepe. Siis oli aprillis üsna pikk periood, kus toimusid läbirääkimised Eleringi ja ettevõtjate vahel, et kes selle kai ehitab. Elering toona pakkus, et ta on valmis selle kai ettevõtjatelt ära ostma ja vajadusel ise valmis ehitama. Nendest läbirääkimistest asja ei saanud. Maikuus, pärast kui Eesti ja Soome vaheline memorandum oli juba allkirjastatud, tuli erasektor välja ettepanekuga, et nad on valmis ise selle kai ehitama, ise laeva tooma, seda kõike rahastama ja tõepoolest vaja oli saada turu- ja toruühendust. Ja seda toruühendust tänaseni Elering rajab. Ja juunis sai selgeks see, et ilmselt erasektor seda laeva ei telli," esitas Tatar oma nägemuse kronoloogiast.

"Kui oli selge, et erasektor ilmselt ujuvterminali siia ei too, oli riigi jaoks endiselt oluline, et kai ja kai vastuvõtuvalmidus sügiseks oleks olemas. Seejärel oli riik valmis pakkuma ja on jätkuvalt valmis pakkuma kai väljaostu optsiooni, mis ettevõtjatelt need tehtud kulutused hüvitavad," lisas Tatar.

Hääl: tegelikkus ei ole nii nagu Tatar kirjeldab

Marti Hääle nägemus sündmuste kronoloogiast on aga teistsugune. "Ma väga lootsin, et me sinna ei pea minema. See tegelikkus ei ole kahjuks üldse nii nagu Timo Tatar kirjeldab. Suudan seda dokumentaalselt tõendada, aga praegu piirdun sellega, et kui keegi viitsib vaadata 13. aprilli eraettevõtjate pressikonverentsi, kus me tulime juba avalikuks, et me oma laeva rendime. 9. juunil tegi seda Gasgrid Finland," reageeris Tatari jutule Hääl.

"Kronoloogia on teistpidi. Erasektor tuli kõigepealt ja siis tuli riik ja võttis selle äri meilt ära. Suudan seda tõestada ja mul on suur soovitus mitte proovida seda teistpidi näidata, sest see ei lõppe kuidagi toredasti," lausus Hääl.

Hääl rääkis veel, et Pakrineeme kai ehitustööd on lubatud graafikus. "Ehitustööd lõpetame oktoobri lõpuks, viimane betoonivalu toimub esmaspäeval ning kõik seadmed, mis on tööks vaja on objektil olemas. Meie oma lubaduse  täidame ära," sõnas Hääl.

Rääkides Soome Inkoo terminali kai töödest, ütles Hääl, et tema viimase info kohaselt lõppesid selle nädala neljapäeval vaiamistööd, betooni ja muud tööd on veel ees. "Sadamaehituse kohapealt on nad umbes poolteist kuud maas," sõnas Hääl.

Hääl ütles, et temal ei ole Riina Sikkutile etteheiteid, vaid, et tema hinnangul on alates ametisse astumisest sellesse olukorda valgust toonud.

Nii majandus- ja taristuminister Riina Sikkut kui ka Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi pidasid oluliseks, et kai ikkagi ehitada valmis. Mõlemad tõdesid, et kuigi kai on praeguse seisuga disainitud just Soome mineva LNG-laeva jaoks, saab seda vajadusel ümber ehitada.

Hääl täpsustas, et sadamakai on ehitatud kõigi LNG starndard carrieride vastuvõtmiseks - nii ujuvterminalide kui ka LNG-tankerite vastuvõtmiseks.  

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Tõnis Mölder (KE) pidas arutelu lõpus vajalikuks kutsuda kokku uus komisjoni istung juba esmaspäevaks ning kutsuda sinna ka peaminister Kaja Kallas. Eraldi soovis Mölder, et osapooled esitaksid oma nägemused LNG-kai ehitamise ja varustuskindlust tagava taristu loomist puudutava kronoloogia kirjalikul kujul.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: