Ukraina julgeolekujuht: kui Venemaa tuumarelva kasutab, kasvab järsult oht ka teistele riikidele
Kui Venemaa Ukraina vastu tuumarelva kasutab, kasvab tuumaoht järsult ka teiste riikide jaoks, keda võivad hakata ohustama näiteks niinimetatud räpast pommi omavad režiimid, hoiatas Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov intervjuus ERR-ile.
Meie intervjuu oleks pidanud toimuma juba nädal tagasi, aga seda segasid Venemaa raketilöögid Kiievile. Täna rünnakud kordusid. Mis on teie hinnangul nende eesmärk ja kuidas need mõjutavad olukorda rindel?
Meie jaoks on see tavaline olukord. Meil käib alates 24. veebruarist sõjategevuse aktiivne faas. Meie elanikkond suhtub sellistesse asjadesse juba üsna rahulikult. Jah, see on ebameeldiv. Jah, pommivarjendis istumine tekitab teatavat ebamugavust. Aga me oleme veendunud oma võidus ning mida iganes Putin ka ei tee, on võit meie. Tal on nüüd uus strateegia ja taktika, uus vaade tema vallapäästetud sõjas. Me oleme selleks valmis, nii, et ütlen veel kord – mitte mingisugused õudusjutud meid ei hirmuta. Me jätkame edasiliikumist ning vabastame kogu oma territooriumi Vene fašistidest.
Aga kas rünnakud tagalas asuvate infrastruktuuri objektide pihta mõjutavad mingil viisil olukorda rindel?
Sõjas on sõja seadused: sõjaväelased võitlevad sõjaväelastega. Putin sõdib aga tsiviilelanikega, meie maaga, aga mitte meie sõjaväelastega nagu see peaks olema. Me ajasime nad juba välja Kiievi, Tšernigivi ja Sumõ oblastist, tõrjusime Harkivi ja Luhanski oblastis ja teistes suundades. Arvestades, et me võidame neid lahinguväljal, hakkavad nad tõmblema ja lülituvad ümber tsiviilelanikele. Tema (Putini – toim.) rünnak tsiviilobjektidele väljub üldse niinimetatud erioperatsiooni raamidest ja see ei lõpe tema jaoks hästi. See, mida ta praegu teeb, annab igapäevaselt fikseeritava materjali, mis esitatakse rahvusvahelisele kohtule, mis peetakse kõigi kurjategijate üle. Sest see on kuritegu inimsuse vastu, mis ei aegu.
Teil on mobiliseeritud ja püssi all umbes miljon meest. See annab Ukrainale isikkoosseisus osas ülekaalu. Kuidas võiks sõja käiku mõjutada Venemaal välja kuulutatud mobilisatsioon?
Me ei ole mobiliseerunud miljonit kodanikku, see arv on väiksem. Meil juba oli armee, mis oli selliseks sõjaks ette valmistatud ja välja õpetatud. Aga meil käib ka mobilisatsioon, see algas 24. veebruaril ja toimub plaanipäraselt.
Mis puudutab Venemaal välja kuulutatud niinimetatud osalist mobilisatsiooni, siis see oleks nagu osaline rasedus – mobilisatsioon kas on või ei ole. Me jälgime seda ja näeme, et Venemaalt on juba põgenenud kaks ja pool korda rohkem inimesi, kes ei soovi sõdida.
Praegu on neil 220 000 mobiliseeritut, kuid asi on selles, et neil ei ole inimestest kahju. Enne, kui sõjaväelane saadetakse rindele, tuleb ta ette valmistada, tal peavad olema teatavad oskused. Aga nemad ei pööra sellele tähelepanu ja saadavad rindele nii öelda toorelt. Ja juba praegu on meie käes vangis suur hulk neid mobiliseerituid.
Mis puudutab ülejäänuid, siis nende vanemate, naiste ja emade kahjuks peame nad tapma, sest nad tungisid meie maale. Ja nii jääbki see kestma, kuni me ei vabasta oma maad. Kui palju nad ka ei koguks oma mobiliseerituid, peame meie oma riiki kaitsma.
Vladimir Putini mõningaid avaldusi on tõlgendatud kui ähvardust kasutada tuumarelva. Ukrainal selliseid relvi ei ole, aga on teie liitlastel. Kas teil on mingeid kokkuleppeid nendega selles osas, milline saab olema vastus, kui Venemaa neid relvi kasutab?
Siin ei käi jutt mitte ainult meie liitlastest ja partneritest, vaid kogu tsiviliseeritud maailmast. Me leiame, et kui Venemaa otsustab kasutada taktikalisi tuumarelvi, siis peavad kõik riigid käituma nii nagu nad peavad vajalikuks. Aga seejuures suureneb nende maade arv, kelle valduses on niinimetatud räpane pomm, geomeetrilises progressioonis. Ja see oleks lubamatu. Minu arvates peaksid sellele reageerima mitte ainult meie partnerid, vaid kogu tsiviliseeritud maailm, kaasa arvatud riigid, mis on selle sõja suhtes neutraalsed. Nad peavad mõistma, millega see võib lõppeda. Sest kui Putin hakkab tuumarelvaga ähvardama, siis võivad ka teised riigid sattuda sarnaste ähvarduste sihtmärgiks, mida teevad juba muud riigid - see oleks ainult aja küsimus. Ma leian, et riigid nagu Venemaa ja mõned teised tuleb desarmeerida, neil ei ole õigust tuumarelva omada, kuna see oleks ohuks kogu inimkonnale.
President Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljuti Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu ettepaneku keelata läbirääkimised Putiniga. Kas see puudutab ainult läbirääkimisi Ukraina ja Venemaa riigipeade vahel? Kas kahe maa välisministrid võivad läbi rääkida? Kas oleks võimalikud läbirääkimised vahendajate kaudu nagu toimus viljakokkuleppe ajal?
Riiklikku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juhib president, seega oli see ka tema vahetu otsus, mille poolt hääletasid üksmeelselt kõik nõukogu liikmed. Selle otsuse esimene punkt ütleb, et nii kaua, kuni Vene Föderatsiooni president on Putin, ei hakka meie riik temaga mingeid läbirääkimisi pidama. Teised küsimused, konsultatsioonid jne toome selle teema alt välja. Jutt käib just nimelt Putinist.
Teie naaberriiki Valgevenesse saabuvad Vene mobiliseeritud ja tuuakse sõjaväetehnikat. Vene-Valgevene sõjaline grupeering Valgevene territooriumil tugevneb. Eelmise nädala õhurünnak Kiievile korraldati Valgevene territooriumilt. See meenutab selle aasta veebruari lõppu ja märtsi algust, kui just Valgevene sai platsdarmiks Vene vägedele, mis tungisid Kiievi suunas. Siis Ukraina väed ei teinud Valgevene territooriumile vasturünnakuid. Kuidas te hindate ohtu, mis võib lähtuda Valgevene territooriumilt? Kas Valgevene armee võib osaleda sissetungis Ukrainasse?
Ütleme ausalt, et Valgevene on Vene Föderatsiooni okupatsiooni all, kusjuures okupatsioon kestab juba kaua – seda nii majanduslikus, poliitilises kui muus mõttes. Praegu kasutab Vene Föderatsioon Valgevene territooriumi oma sõjaliste eesmärkide elluviimiseks. Me jälgime kõiki neid protsesse. Aga me peame silmas, et Valgevene rahval ei ole mingit soovi võidelda meiega. Me jälgime väga tähelepanelikult, kuidas nad kasutavad Valgevene territooriumi, vajadusel rakendame kõiki vajalikke meetmeid, sealhulgas sõjalise iseloomuga meetmeid. See on presidendi otsus, kes on kõrgem ülemjuhataja. Aga ma kordan veelkord: me ei ole rünnanud ega kavatse Valgevenet rünnata, me kaitseme ennast. Ja Valgevene rahvas on meile sõbralik, seda erinevalt mõningatest poliitikutest.
Kuidas hindate olukorda Zaporižžja tuumaelektrijaama (TEJ) ümbruses? Vladimir Putin kirjutas alla määrusele jaama üleandmise kohta Rosatomile. Kuidas saab Ukraina hakkama ilma selle jaama toodetava elektrita?
Olukord jaamas ei puuduta ainult meid, see teeb murelikuks kogu maailma. Ja maailm oleks pidanud sellele reageerima juba märtsi alguses, kui kõik oli alles alanud. Zaporižžja tuumajaama kui energiatarnija puudumine ei ole probleem mitte ainult meile, vaid ka Euroopa Liidule, sest Putin ei pea sõda mitte ainult meie riigi vastu, vaid ta peab sõda eelkõige tsiviliseeritud maailma vastu. Ta pidi õigeaegselt vastulöögi andma.
Tuletan meelde, et kui Putin tappis 298 inimest (Malaysia Airlinesi lennu MH 17 allatulistamine Venemaa kontrollitud Ukraina separatistide valduses oleva territooriumi kohal 2014. aasta suvel – toim.), siis tsiviliseeritud maailma reaktsiooni sellele ei järgnenud. Lisaks käib praegu kohtupidamine inimeste üle, kellel ei olnud selles loos mitte kõige olulisem osa. Jah, nad olid otsesed täideviijad, aga käsu andis Putin ja Vene sõjaväe juhtkond, sest sellised asjad nagu (õhutõrje raketikompleks - toim.) Buk ei saa iseenesest liikuda, kuhu tahab. Tegemist oli Venemaa eriteenistuste operatsiooniga, mida juhtis Putin, kes andis käsu selle elluviimiseks.
Zaporižžja tuumaelektrijaama teema juurde tagasi tulles: varem või hiljem naaseb see meie kontrolli alla. Me ei tunnista ühtegi Putini määrust. Ta võib kirjutada kõike, mida tahab, kui tahab siis kasvõi kosmose enda nimele kirjutada – meie kui riigi jaoks ei oma see vähimatki tähtsust.
Aga Zaporižžja tuumajaam ei varusta enam Ukrainat elektriga, see elekter tarnitakse nüüd Venemaale.
Vaatame, mida ja kellele see tarnib. Vahepealseid järeldusi pole vaja teha, tuleb vaadata lõpptulemust.
Rünnak Ukraina infrastruktuuriobjektidele oli Vladimir Putini sõnul vastus terrorirünnakule, nagu ta väljendas, Krimmi sillal. Öelge, kas tasus sild õhkida, kui saate vastuseks oma infrastruktuurile nii tohutu löögi?
Kas arvate, et kui silda poleks rünnatud, oleks Putin sõja peatanud? See on omamoodi mõttetu oletus. Vaadake, ülesanne, mille Putin välja kuulutas, on üsna lihtne – see on meie riigi hävitamine. Ta ei sea oma sõjaväele ega endale muid ülesandeid. Ja sillal pole sellega midagi pistmist.
Pole üldse selge, kuidas see objekt ilmus. Sellist objekti meie riigi piirides lihtsalt pole. Ma ei kasuta vene keelt, aga neil on selline väljend - "самострой" (loata püstitatud ehitis – toim.). Meie riigis pole selle objekti kohta ühtegi dokumenti. Kes selle ehitas, mida nad seal tegid - see on nende enda asi. Nüüd see kukkus kokku, varises kokku, kuigi väidetavalt kaitsti nad seda objekti mitte halvemini kui Putinit. Aga kuulge, mis see meie asi on? Meil tuleb seaduse järgi kõik loata ehitised likvideerida selle arvelt, kes need ehitas.
Ukraina on esitanud taotluse kiirendatud korras ühinemiseks NATO-ga. On ilmne, et mitmed alliansi liikmesriigid seda taotlust ei toeta – vähemalt Ungari ja Türgi. Mis mõte oli sellisel juhul sellise taotluse esitamisel?
Tuletan meelde, et kui allianss moodustatis, siis loodi see Euroopa kaitsmiseks NSV Liidu eest. Ja kui täna keegi usub, et sellist ohtu enam ei ole, siis see inimene ei näe oma ninast kaugemale. Meie alliansiga liitumise küsimus on aja küsimus.
Mäletan, et meile öeldi ka, et me ei saa kunagi ELi kandidaatriigi staatust. Meie riik, president ja rahvas on kindlameelsed, saame aru, kuhu läheme. Pealegi on meie põhiseaduse normiks kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Ja me ei tagane sellest. Varem või hiljem see juhtub. Ja me ei kavatse Putini ega kellegi teise kapriisidele tähelepanu pöörata. Töötame iga riigiga eraldi, saame aru, et konsensus peab olema. Ja uskuge meid, me saavutame selle. See on lihtsalt aja küsimus.
Toimetaja: Mait Ots