Ma olin hiljuti Gruusias. Gruusiasse sattusin ma pikemalt 2016. aastal, kui ma elasin seal kuu aega. Sellest ajast saadik olen ma regulaarselt selles riigis viibinud enam, kui ma kokku lugeda oskaks.

Gruusia on ääretult huvitav riik ja tegelikult väga erinev sellest, mida me ise arvame temast teadvat. 2008. aastal toimus Gruusia-Vene sõda. Loogiline oleks arvata, et pärast seda tõusid seal Vene-vastased meeleolud. Tegelikult see nii ei olnud.

Ma olen Gruusias alati tähele pannud äärmiselt sooja suhtumist Venemaasse. Üks diplomaat seletas mulle seda nõnda, et Venemaa on ajalooliselt olnud see riik, kus elab väga palju grusiine.

Ehkki grusiinidesse suhtutakse Venemaal mitte eriti soojalt, siis kodus käies räägivad nad oma sõpradele ja sugulastele, kui hästi nende käsi käib Venemaal. Tõsiasi on see, et Venemaal on palgad suuremad kui Gruusias ja elutase on kõrgem.

Teine põhjus on nähtavasti selles et Venemaal tegutseb massiliselt Gruusia ettevõtjaid, kes seal ka palju raha teenivad. Nagu ütles mulle üks mu Gruusia tuttavatest: enamik Gruusia miljonäre on teeninud oma varandused Venemaal. Gruusia ühiskonna hall kardinal ja kõige rikkam miljardär Bidzina Ivanišvili on näiteks Gazpromi osanik ja selle läbi ta oma miljardid on ka kokku ajanud.

Eriti soojalt suhtuvad Venemaasse Gruusias pensionärid. Neil on veel Nõukogude ajast soojad mälestused Venemaast, nad oskavad vene keelt ja vaatavad enamasti Vene televisiooni.

Nüüd aga täheldasin ma muutust suhtumises Venemaasse. Tbilisi kesklinnas on väga lahe undergroundbaar Warszawa, mille asutas ja mida siiani peab poola emigrant. Seal kõrval asub veinipood. Ma istusin selles baaris ja huvi pärast astusin sisse ka veinipoodi. Veinipoodi peab pensionärieas vanem grusiin.

Rääkisin veinipoe peremehega sellest ja teisest ning jutt läks venelastele. Asi on selles, et alates (sõnades piiratud) mobilisatsiooni väljakuulutamisest Venemaal on Gruusiasse saabunud kümneid tuhandeid Venemaa kodanikke.

Ametlikult on neid uusi migrante umbes 70 000, aga minu hästi informeeritud tuttavad väidavad et tegelikult on Venemaa uusmigrantide arv paarisaja tuhande ringis. Ja vot juhtus nii, et veinipoe omanik, pensioniealine grusiin, hakkas venelasi sõimama. Neid on lihtsalt liiga palju.

Suhtumine Venemaa kodanikesse on Gruusias suhteliselt negatiivne. Nagu ütles mulle Kutaisis selle hotelli perenaine, kus ma peatusin: "Russkie no lari!" ehk siis väga suurel osal Venemaa uusmigrantidest pole raha. Gruusia on riik, kus suur osa elanikkonnast teenib oma sissetuleku turismist. Turist, kellel pole raha, on täiesti kasutu. Teine põhjus negatiivse suhtumise tekkimisel on see, et Venemaa kodanikud, kellel on raha, käituvad väga ülbelt.

Tbilisis on nüüdseks tekkinud Venemaa emigrantide linnaosa oma poodide, kohvikute ja baaridega. Selles linnaosas ei järgita hea käitumise reegleid, öösel mängitakse kõvasti muusikat, karjutakse tänaval.

Kõige rohkem käib grusiinidele närvidele see, et venemaalased nõuavad igal pool venekeelset teenindust. Tbilisis ja teistes linnades on alati räägitud vene keelt, ent paistab, et kui nõutakse venekeelset suhtlemist, siis tuleb piir ette. Igatahes on nüüd Tbilisi baaridesse ilmunud sildid "We don't speak russian" ehk "Meie ei räägi vene keelt".

Mulle räägiti ka sellest, et Venemaa kodanikel on järjest raskem üürida kortereid. Lisaks see, et Tbilisi taksojuhid keelduvad teinekord teenindamast venekeelseid kliente. On ette tulnud juhtumeid, et taksojuhid nõuavad kliendilt näha passi. Kui pass on Venemaa Föderatsiooni oma, siis saadetakse klient pikalt.

Sõitsin Gruusias selle nädala jooksul päris palju ringi. Isegi väikestes linnades oli märgata, et Venemaa mobilisatsioonipagulasi on päris palju. Väikestes odavates kohvikutes istuvad noored mehed ja loevad telefonist uudiseid või ajavad omavahel vene keeles juttu. Veel aastakene tagasi sellised turistid Tbilisist ja Batumist kaugemale ei jõudnud.

Gruusia valitsus on ametlikult kinnitanud, et nemad Venemaalt tulevale pagulastevoole piiranguid ei pane. Sellest hoolimata katsutakse mitteametlikult migratsioonivoogu piirata. Gruusias on näiteks kinni pandud MIR-kaart ehk Venemaa elanike pangakaart, mis ainukesena töötas pärast seda, kui venemaalaste Visa ja Master pangakaardid välismaal suleti. Sellega soovitakse piirata venemaalaste tulva Gruusiasse.

Teisalt piirab Gruusia valitsus igasuguse Venemaa opositsiooni tegevust Gruusias. Kremli kritiseerimine on Gruusias keelatud ja selle tegijaid ootavad repressioonid. Kõik sellepärast, et säilitada Venemaaga võimalikult häid suhteid.

Gruusia on huvitav ja sõna otseses mõttes mitmekihiline maa. Seekord aga mõtlesin ma mitmel korral, et väga tore on olla eestlane. Suhtumine on kardinaalselt teistsugune.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.