Ukrainaga külgnevad Venemaa oblastid ehitavad kaitserajatisi

{{1666497360000 | amCalendar}}
Kaevik.
Kaevik. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Ukraina kirdeosaga külgnevad Venemaa Kurski ja Belgorodi oblasti juhid teatasid kaitserajatiste ehitamisest oblasti lääneossa. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas, et riigi kaitsejõud suudavad alla tulistada enamiku Ukraina infrastruktuuriobjektide pihta sihitud Vene rakettidest ja droonidest, millega rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul püüab Venemaa tagasi hoida Ukraina sõjaväe pealetungi.

Oluline pühapäeval, 23. oktoobril kell 23.00:

- Venemaa ja USA kaitseminister vestlesid kolme päeva jooksul teist korda telefonitsi;

- Briti luure teatel püüab Venemaa tugevdada Luhanski oblastis kaitset praeguse rindejoone taga, et takistada Ukraina vägede kiireid vasturünnakuid;

- Kiievi teatel töötavad Ukraina sadamad praegu veerandi võimsuse juures, sest Venemaa venitab viljaleppe täitmist;

- Ukraina teatel lammutavad Vene võimud Hersoni linnas sidevahendeid, et kohalikud vastupanuliikujad ei saaks Ukraina relvajõududele infot edastada;

- Ukraina kirdeosaga külgnevad Venemaa Kurski ja Belgorodi oblasti juhid teatasid kaitserajatiste ehitamisest oblasti lääneossa;

- Zelenski: Ukraina suudab alla lasta enamiku Vene rakettidest;

- ISW: Venemaa tahab Ukraina taristu ründamisega takistada Ukraina vägede vastupealetungi;

- Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) vahistas laupäeval lennukimootorite tehase Motor Sitš aupresidendi Vjatšeslav Boguslajevi kahtlustatuna koostöös Venemaaga;

- Venemaal, rohkem kui tuhat kilomeetrit Moskvast ida pool asuvas Permis puhkes tulekahju sõjatehases, kus toodetakse mitmesuguseid raketilaskeseadeldisi;

- Maailmas luuakse varilaevastikku, et vaatamata sanktsioonidele Venemaa naftavedusid korraldada, kirjutab väljaanne Bloomberg;

- Ukraina pühapäeval avaldatud andmete kohaselt kaotas Venemaa viimase ööpäevaga umbes 400 sõjaväelast, 20 drooni, 18 soomukit, 14 suurtükisüsteemi ja kaks kopterit.

Vene ja USA kaitseminister pidasid teise telefonikõne mõne päeva jooksul

Vene kaitseminister Sergei Šoigu ja USA kaitseminister Lloyd Austin rääkisid pühapäeval telefoni teel, teatas Vene kaitseministeerium. Tegemist oli nende teise telefonikõnega viimase kolme päeva jooksul.

Vene ministeerium ei täpsustanud, millest ministrid vestlesid või milline oli telefonikõne tulemus. USA administratsiooni ametniku sõnul algatas telefonikõne Šoigu.

Šoigu ja Austini pühapäevase vestlusega kursis oleva USA ametniku sõnul väitis Šoigu, et ukrainlased plaanivad kasutada nn räpast pommi – relv, mis sisaldab tavalist lõhkeainet ja uraani. USA, Ukraina ja Ühendkuningriik on seda väidet tõrjunud, öeldes, et tegemist on Venemaa valelipuoperatsiooniga.

Sarnaseid väiteid esitas Šoigu ka oma Prantsuse ja Briti kolleegile.

"Me lükkame tagasi minister Šoigu selgelt valeväited, et Ukraina valmistub oma territooriumil räpast pommi kasutama," ütles USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson CNN-ile.

"Maailm näeks läbi igasuguse katse, kasutada seda väidet kui ettekäänet eskalatsiooniks," lisas ta.

USA ametniku sõnul jälgib riik pingsalt igasuguseid luureandmeid selle kohta, et Venemaal on kindel kavatsus õhkida Hersoni lähedal tamm. Venemaa on andnud Hersoni elanikele korralduse evakueeruda.

Reedel vestlesid Šoigu ja Austin esimest korda pärast maikuud.

Varem pühapäeval rääkis Šoigu telefonitsi ka Suurbritannia, Prantsusmaa ja Türgi kaitseministriga.

Briti luure: Wagneri grupp ehitab Luhanski oblastis ulatuslikku kaitseliini

Briti luure kirjutas oma igapäevases ülevaates, et Wagneri grupi omaniku Jevgeni Prigožini väitel ehitab tema inseneride meeskond Vene vägede okupeeritud Luhanski oblastis ulatuslikku kindlustatud kaitseliini "Wagneri liin". Prigožini sotsiaalmeediasse postitatud kaart näitab projekti kavandatud ulatust. Kaardil on kujutatud Luhanski oblastis Kreminnast kagus asuvat lõiku äsja ehitatud tankitõrje- ja kaevikusüsteemidega.

Kui plaanid on nii ulatuslikud, nagu Prigožin väidab, siis on Briti luure sõnul tööde eesmärk tõenäoliselt lisada Siverski Donetsi jõgi kaitsevööndisse, järgides osaliselt 2015. aasta kontrolljoont.

Briti luure sõnul viitab projekt sellele, et Venemaa teeb märkimisväärseid jõupingutusi kaitse põhjalikuks ettevalmistamiseks praeguse rindejoone taga, et takistada Ukraina kiireid vasturünnakuid.

Ukraina: sadamad töötavad veerandi võimsuse juures

Ukraina sadamad töötavad praegu vaid veerandi võimsusega, sest Venemaa põhjustab tahtlikke viivitusi, ütles Ukraina taristuministeerium.

"Venemaa venitab tahtlikult viljaalgatuse täielikku rakendamist. Sadamad on viimastel päevadel töötanud vaid 25- kuni 30-protsendilise võimsusega," teatas ministeerium sotsiaalmeedias.

Juulis sõlmitud leppe alusel saavad laevad Ukraina sadamatest teravilja ja muid põllumajandustooteid välja viia. Leppe kehtivus hakkab lõppema, kuid läbirääkimised selle pikendamiseks käivad.

Septembris ähvardas Venemaa liider Vladimir Putin seada ekspordile piirangud, väites, et pea kogu Ukrainast välja viidav vili saadetakse Euroopasse, mitte arenevatesse riikidesse. Ukraina on seda väidet tõrjunud ning ÜRO andmetel on kümned saadetised läinud kehvemal järjel riikidesse Aafrikas ja mujal.

Ukraina taristuministeeriumi teatel on ühe pühapäeval väljuva laeva pardal 40 000 tonni nisu, mis viiakse Jeemenisse.

Ukraina sõnul püüab Venemaa Hersonis sidevahendeid läbi lõigata

Ukraina valitsuse sõnul proovib Venemaa Hersoni linnas lõigata läbi sidevahendeid, et linnas viibivad opositsioonitegelased ei saaks Ukraina relvajõududele informatsiooni edastada.

Ukraina valitsuse juhitava rahvusliku vastupanu keskuse teatel on Venemaa alustanud näiteks kohalikus telekeskuses sideseadmete lammutamist.

"Tulevikus plaanivad venelased jätta linna täielikult side, televisiooni ja raadiota," ütleb keskus.

"Sel viisil püüavad venelased Hersoni informatsiooni osas isoleerida, et mitte lasta [põrandaalusel vastupanul] vasturündetegevuse käigus Ukraina relvajõududele infot edastada," lisab keskus.

Samal ajal on Vene väed eemaldumas Hersoni piirkonna lääneosast, kuna valmistutakse Ukraina eeldatavaks vastupealetungiks linna tagasivõtmiseks.

Ukrainaga külgnevad Venemaa oblastid ehitavad kaitserajatisi

Ukraina kirdeosaga külgnevad Venemaa Kurski ja Belgorodi oblasti juhid teatasid kaitserajatiste ehitamisest oblasti lääneossa.

"Sel nädala lõppesid tööd kahe tugevdatud kaitseliini rajamiseks Kurski oblastis. Tööd tehti koos kaitseministeeriumi ja Kurski oblasti piirivalveosakonnaga. Kolmas liin valmib 5. novembril," kirjutas oblasti kuberner Roman Starovoit sotsiaalmeediakanalis Telegram.

Nädalavahetusel teatas ka Kurskist lõunasse jääva Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov kaitserajatiste ehitamisest.

Mõlemas oblastis kehtib terroriohu kollane ehk kõrge tase. Mõlemat on pärast Venemaa alustatud laialdast rünnakut Ukrainale tabanud üksikud õhulöögid.

Vene president Vladimir Putin on oma käskkirjaga kehtestanud Krasnodari krais, Belgorodi, Brjanski, Voroneži, Kurski ja Rostovi oblastis ning Ukrainalt annekteeritud Krimmis keskmise reaktsioonivalmisoleku taseme.

Zelenski: Ukraina suudab alla lasta enamiku Vene rakettidest

Ukraina kaitsejõud suudavad alla tulistada enamiku Venemaa rakettidest ja droonidest ütles president Volodõmõr Zelenski.

"Loomulikult ei ole meil tehnilist suutlikkust võtta alla sada protsenti Vene rakettidest ja droonidest. Aga ma olen kindel, et me saavutame selle võimekuse järk-järgult tänu oma partnerite abile. Juba praegu laseme alla enamiku tiibrakettidest ja droonidest," rääkis Zeleneski laupäeva õhtul tehtud videopöördumises.

Ukraina presidendi sõnul oli laupäeval riiki tabanud Vene õhurünnakute geograafia väga lai – need tabasid Ukraina lõuna-, kesk- ja lääneosa.

Ukraina politseinikud tulistamas Kiievi kohal lendavat Vene drooni. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

ISW: Venemaa tahab Ukraina taristu ründamisega takistada Ukraina vägede vastupealetungi

Venemaa püüab Ukraina infrastruktuuriobjektide ründamisega hoida tagasi Ukraina sõjaväe pealetungi Vene üksustele, märkis rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) oma ülevaates.

Venemaa püüab Ukraina tsiviilobjektide ründamisega nõrgestada selle võitlustahet ja sundida Ukraina valitsust eraldama täiendavaid ressursse taristu ja energiaobjektide kaitseks, selle asemel, et saata need vasturünnakule riigi ida- ja lõunaosas, ütles ISW.

Instituudi hinnangul põhjustavad rünnakud energiataristule humanitaartragöödiaid, kuid  ei muuda oluliselt situatsiooni rindel.

Elektri- ja soojavarustuse katkestamine talveilmade saabumisel ning hoonete purustamine suurendab ainult elanike kannatusi ning Venemaa põhjendused sellisteks rünnakuteks muutuvad üha vähem veenvaks, tõdes ISW.

Alates 10. oktoobrist alustatud taristurünnakutega on Ukraina kaotanud 30–40 protsenti oma energiavõimsustest, ehk umbes 4000 MW. Venemaa tekitatud kahju ulatub miljarditesse dollaritesse.

Ukraina vastuluure vahistas riigireetmise kahtlusega suurtehase juhi

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) vahistas laupäeval lennukimootorite tehase Motor Sitš aupresidendi Vjatšeslav Boguslajevi kahtlustatuna koostöös Venemaaga.

Anonüümsete allikate sõnul kahtlustatakse Boguslajevit Vene okupatsioonivõimude abistamises, sealhulgas Zaporižžja oblastis. Tema kinnivõtmiseks pidi politseinikud maha lõhkuma Boguslajevi kodu ukse.

Ukraina ajakirjanik Irõna Roamliska kirjutas ühismeedias julgeolekuallikatele viidates, et Boguslajev oli tuntud oma Vene-meelsete vaadete poolest. Reporteri sõnul kahtlustatakse teda Venemaale helikopteri- ja lennukiosade tarnimises ning kontaktides Vene eriteenistustega.

Boguslajev on endine Ukraina parlamendi liige, ta on kuulunud ülemraada 5.–8. koosseisu, kolmes esimeses kuulus ta Regioonide Partei fraktsiooni, mille liige oli ka Ukraina president Viktor Janukovitš, kes sunniti 2014. aastal Vene-meelse poliitika tõttu rahvaülestõusuga võimult lahkuma.

Motor Sitš on tuntud suurtehas, mis valmistab lennukimootoreid ja tööstusturbiine. Eelmisel aastal hoidsid Ukraina võimud ära Hiina ettevõtete katsed tehas üle võtta.

Uuralites süttis Vene raketitehas

Venemaal, rohkem kui tuhat kilomeetrit Moskvast ida pool asuvas Permis puhkes tulekahju sõjatehases, kus toodetakse mitmesuguseid raketilaskeseadeldisi.

Põleng, milles hukkus kaks inimest, sai Vene meediakanalite teatel alguse plastitöökojast, vahendas Ukrainska Pravda.

Tegemist ei ole esimese tulekahjuga Permi lõhkeainetehases. Tänavu 1. mail toimus seal võimas plahvatus, milles sai surma kaks ja raskelt viga üks inimene.

Tehases valmistatakse raketilaskesüsteeme Grad ja Smertš ning õhutõrjesüsteeme Vene relvajõududele.

Bloomberg: Venemaa naftasanktsioonidest möödahiilimiseks luuakse varilaevastikku

Maailmas luuakse nii-öelda varilaevastikku, et vaatamata sanktsioonidele Venemaa naftavedusid korraldada, kirjutab väljaanne Bloomberg.

Ettevõtte Maersk Tankers tegevjuht ütles lehele, et viimase kuue kuu jooksul on müüdud tundmatutele omanikele nii palju laevu, et ilmselgelt on kavas moodustada laevastik Vene nafta vedamiseks.

Bloombergi andmetel on kauplejad, laevafirmad ja ka valitsused üha enam mures selle pärast, kas naftatööstuse tarneahelad peavad Vene nafta ekspordile kehtestatud piirangutele vastu. Leht kirjutab ka diplomaatilistest jõupingutustest, et Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone leevendataks.

Euroopa Liit on Ukrainat rünnanud Venemaa karistamiseks otsustanud kehtestada sanktsioonid laevadele, mis Vene naftat veavad, keelates Euroopas tegutsevatel kindlustusfirmadel nende laevade kindlustamise.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 400 sõdurit ja 20 drooni

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 67 470 (võrdlus eelmise päevaga +400);

- tankid 2584 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 5284 (+18);

- lennukid 270 (+1);

- kopterid 245 (+2);

- suurtükisüsteemid 1667 (+14);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 374 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 189 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1361 (+20);

- tiibraketid 350 (+21);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4039 (+18);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 148 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Mait Ots, Kai Vare, Merili Nael

Allikas: Reuters, Ukrainskaja Pravda, The Guardian, Reuters, CNN

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: