Karus rääkis "Ukraina stuudios", et Vene väed on Hersonis taganemas, sest on hakanud aru saama, et muu hulgas Kertši väina silla plahvatusega on neil oma logistiline tagamine väga raskeks läinud.

"Ukraina on nüüd praktiliselt kaks kuud või rohkem väga selgelt kulutanud venelaste logistilist osa ja mingil hetkel sa pead selle otsuse vastu võtma. Kui sa ei suuda enam oma väekoondist kuskil piiratud alal elus hoida, siis see raske otsus peabki olema see, et sa kas tuled sealt ära või paned oma pingutuse sinna, et suudaksid selle tagamise uuesti käima panna," selgitas Karus.

Tema sõnul on taandumisoperatsiooni läbiviimine väga keeruline. "See eeldab väga head sünkroniseerimist, väga motiveeritud järelväe mahajätmist, kes peab seda taandumist katma, ja eeldatavasti ka selle järelväe n-ö ohverdamist mingil hetkel," ütles brigaadikindral.

"Kas nüüd venelased on suutelised selle sõjaväega, mis on seitse kuud ja rohkem seal sõdinud, seda läbi viia? See saab olema nende jaoks, ma arvan, kõige suurem katsumus. Sest kui seda valesti või ebaprofessionaalselt tehakse, siis see võib väga kiiresti kujuneda lihtsalt põgenemiseks ja paanikaks," lisas ta.

Ukraina mõistab sõja saabuvate kuude iseloomu

Ilmastikuolud hakkavad lähikuudel üha rohkem sõjalisi operatsioone mõjutama. "Praegu on tulemas peale sügisene teede lagunemise aeg, mis hakkab operatsioone mõjutama. Teine asi on see, millal tuleb lumikate maha," märkis Karus.

"Talvine sõjapidamine erineb oluliselt suvisest sõjapidamisest, sest olenevalt lumekattest sa ei pruugi saada teha suuri operatsioone lagedatel väljadel, vaid oled sunnitud liikuma ainult teede peal ja seal tehnika ja sõdurite ellujäämine või vastupidamine, sest keskkond on niivõrd vaenulik, hakkab mängima oluliselt suuremat rolli kui sinu taktikaline geenius võib-olla. See on pigem hoidmisoperatsioon, kus sa pead väga targalt teadma, millega sa sõdid, kus ja kuidas sõdid," selgitas Karus.

Ta ütles, et Vene föderatsioonil on talvisele sõjapidamisele spetsialiseerunud 200. brigaad, mida sõda on juba samas kurnanud. Lisaks pole tema sõnul teada, kui palju Vene üksused on talvist sõjapidamist harjutanud.

Ukraina sõjaväelased mõistavad tema sõnul, milliseks sõja iseloom järgnevate kuude jooksul muutub.

"See oli ka põhjus, miks nad on abina palunud just talvist varustust oma sõduritele. Eesti on pannud oma õla alla siin. Ehk nad saavad aru, et sõdur peab olema korralikult varustatud väga vaenulikuks keskkonnaks ja pärast seda on võimalik hakata tegelema vaenlase tapmisega," ütles Karus.