Droonide lihtsus ja odavus võimaldab neid sõjas massiliselt kasutada

Foto: SCANPIX/REUTERS/Roman Petushkov

Sel nädalal jäi Ukraina massiliste droonirünnakute alla, kuid Venemaa on Ukrainat Iraani kamikaze-droonidega pommitanud juba augustist alates ja Kiiev alles otsib parimat viisi enese kaitsmiseks. Droonide lihtne ehitus ja odavus võimaldab neid kasutada massiliselt. "Aktuaalne kaamera. Nädal" tegi Iraani droonidest teeb ülevaate.

Nädala alguses ilmusid Kiievi taevasse Iraanist pärit kamikaze-droonid. Iraani droonid on odav asendus kallitele rakettidele, mille varud on Venemaal lõppemas.

"Lennuki tüüpi drooni ehitamine ei ole iseenesest väga keeruline, sellega tegelevad ka lennumudelistid. Tõesti, need mootorid on laiatarbekaup, on võimalik Aliexpressist paarikümne tuhande euroga osta mootor ja kasutada," selgitas Tallinna tehnikaülikooli robootika professor Raivo Sell.

Iraani päritolu kamikaze-droon Shahed-136, mille venelased ristisid ümber nimega Geran-2, on 3,5 meetrit pikk ning 2,5 meetrit lai. See kaalub 200 kilogrammi ning lendab kiirusega 185 kilomeetrit tunnis. Drooni maksimaalne lennukaugus on tõenäoliselt 1000 kilomeetrit, osadel väidetel üle 2000 kilomeetri. Sihtmärgi leiab see GPS-i või vene vaste GLONASS-i abil ning siis rammib seda. Seejärel plahvatab selle kuni 40-kilogrammine lõhkepea.

Drooni õhus püsimiseks on vaja lennukontrollereid. "Inglise keeles flight controller on lihtne kuubik, on väga palju erinevaid platvorme. See on jällegi laiatarbe kaup, mis sisuliselt juhib drooni mootoreid," ütles Sell.

Lihtsus tähendab, et sellise drooniga on raske rünnata sõjaväelisi sihtmärke. Kuna drooni pardal ei ole kaamerat, millega sihtmärki jälgida ning operaator ei saa talle anda ka pärast õhku tõusmist uusi koordinaate, siis näiteks tank või sõdur jõuab enne eest ära liikuda kui droon teda tabab.

"See on pigem suurte sihtmärkide, hoonete tabamiseks. Kui see linna pihta lastakse, see on rohkem terrorismivahed, et tsiviilelanikkonda mõjutada või infrastruktuuri hävitada," selgitas Balti kaitsekolledži õppur Andrei Slabovitš.

Nii külvasidki droonid sel nädalal surma linnades tsiviilelanike seas ja kahjustasid elektritaristut. Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul ründasid linna 28 drooni, millest sihtmärke tabas aga vaid viis. Droonide allatulistamine ei ole keeruline.

"Meie õhutõrje isegi nende vahenditega, mis meil praegu on, saaks seda teha. Seda on hästi kuulda. See ei lenda üldse kõrgel – 200-300 meetri kõrgusel. On võimalik isegi automaadist lasta. Probleem on see, et neid kasutatakse väga palju," ütles Slabovitš.

Suurte ja kallite õhutõrjerakettidega saab droonid alla lasta. Aga kui nendega alla tulistada vaid 20 000-eurone droon, saavad raketid otsa enne kui droonid.

Probleem ongi droonide arvukus. Kui palju täpselt Venemaal droone on ja kui palju suudab Iraan neid tarnida, ei ole täpselt teada. Aga on selge, et ukrainlastel on vaja leida lahendus, kuidas neid kulutõhusalt alla tulistada.

"Kõige majanduslikumalt otstarbekam on seda lasta mürsk-õhutõrjega nagu õhutõrjekahur või kuulipilduja. Aga see eeldab seda, et neid kahureid peaks olema piisavalt, kuna need ei lase väga kaugele. Panna need igale poole, et lähenev droon õigel ajal alla võtta," rääkis Slabovitš.

Vastuseks relvatarnetele kehtestas Euroopa Liit neljapäeval sanktsioonid Iraani ettevõttele, mis droone valmistab. Lisaks on Ameerika Ühendriigid kaalumas veel täiendavaid sanktsioone Iraanile, et piirata nende võimet droone toota.

"Mis elektroonikat on leitud sealt, on ikkagi näha, et seal on Ameerika ettevõtete loodud kiibid sees, kuigi pealt maha nühitud, et ei saaks aru, mis kiip. Ilma kiipideta nad seda tehtud ei saa," ütles Raivo Sell.

Samas on sellise drooni ehitamiseks vajalikud kiibid kõigile kättesaadavad kas või keerukamatest külmkappidest. Seega on üsna ebatõenäoline, et sanktsioonidega on võimalik droonide tootmist halvata. Lääneriikidel on ka keeruline Ukrainat aidata, sest kamikaze-droonid on Iraan välja mõelnud just lääne vastu kasutamiseks.

"Sellist hetkel toimivat lahendust, mis ütleks, see on ainuke asi, mis aitab ja rohkem ei ole vaja midagi, ei ole olemas. Ameeriklased ja ka teised otsivad praegu sellelaadsetele relvasüsteemidele vastumürki," rääkis Slabovitš.

Tõenäoliselt droonirünnakute mõju mõnevõrra väheneb, kui ukrainlased õpivad neid oma õhutõrjega paremini alla tulistama. Samas tuleb kamikaze-droonide ohuga arvestada siiski ilmselt sõja lõpuni.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: