Ühtlasi teatas ECB, et edasised intressitõusud otsustab Euroopa Keskpanga nõukogu lähtuvalt inflatsiooni ja majanduse käekäigust. Panga teatel on praegu inflatsiooni tase liialt kõrge ja jääb üle kahe protsendi taseme pikemaks ajaks.

Septembris kasvas euroala inflatsioon 9,9 protsendini, peamiselt viimase aja kasvavate energia- ja toiduhindade, tarneraskuste ning pandeemiajärgse nõudluse taastumise mõjul. Keskpanga intressitõusud peaksid panga hinnangul vähendama nõudlust.

Nõukogu otsustas kehtestada alates 2. novembrist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana kaks protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,25 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 1,5 protsenti.

Lisaks intressimäärade tõstmisele otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu muuta kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) intressimäärasid, indekseerides need novembris baasintressimääraga, ja pakkuda pankadele täiendavaid kuupäevi vabatahtlikeks ennetähtaegseteks tagasimakseteks.

Ühtlasi otsustas ECB nõukogu kehtestada krediidiasutuste poolt eurosüsteemis hoitavatelt kohustuslikelt reservidelt makstavaks intressimääraks hoiustamise püsivõimaluse intressimäära, et viia kohustusliku reservi tasustamispõhimõtted paremini kooskõlla rahaturgudel valitsevate tingimustega.

Varaostukavaga plaanib ECB jätkata, reinvesteerides väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed täies ulatuses, vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni.

Viimati tõstis ECB intressimäärasid septembris, samuti kõiki 0,75 protsendipunkti võrra. Intressimäärade tõstmine on kaasa toonud ka Euroopa pankadevahelise intressimäära ehk euribori kasvu.

ECB teate kohaselt on nad valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente kasutama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerimine kahe protsendi tasemel.