Euroopa Keskpank tõstis neljapäeval intresse paari kuu jooksul juba teist korda ning ilmselt ootab sel aastal ees veel üks intressitõus. Eesmärk on jahutada Euroopa majandust praeguse 9,9-protsendiliselt inflatsioonitasemelt kahe protsendini.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ütles, et intresse väga julgelt tõstma läinud Euroopa Keskpanga tonaalsuses oli nüüd tunda juba märksa tagasihoidlikumat joont.

"Kui ikkagi Saksamaal läheb halvasti, siis ega need intressimäärad nii jõuliselt ka ei tõuse," sõnas Koppel.

Intressimäärade tõstmine on kaasa toonud ka Euroopa pankadevahelise intressimäära ehk euribori kasvu. Koppeli hinnangul võib euribor tõusta kolme protsendi juurde.

"Mõeldakse, et järsku kolme ligi või natukene alla selle on üldine turu arusaam. Aga mina ei välistaks ka veidikene kõrgemaid tasemeid, sest kui me nüüd inflatsiooni vaatame, siis tegelikult inflatsiooni ohjeldamiseks oleks selgelt vaja keskpanga palju kõrgemaid intressimäärasid," rääkis ta.

Kuigi turud on inflatsioonitaseme kiire vähenemise suhtes optimistlikud, siis Koppel seda optimismi ei jaga.

"Ajalugu siiski ütleb, et kui inflatsioon on läinud üle viie, siis kaheni tagasijõudmine võib võtta aega ja võib võtta aega palju," ütles ta. "Me võime kahest protsendist kõrgemast inflatsioonist rääkida näiteks kümme aastat," lisas ta.

Eraisikutele tähendab intressitõus aga peatset kodulaenu- või autoliisingu makse tõusu. Kuna need on seotud kuue kuu euriboriga, kumuleerub igakuise laenumakse tõusu mitme intressitõusu mõju.

"See mõju ei jõua otsekohe laenu- ja liisingulepingutesse, vaid see mõju jõuab sinna sellel hetkel, kui lepingus on selle euribori muutumise kuupäev," selgitas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Juba on hakanud vähenema nii laenutaotluste arv kui ka kinnisvaratehingute hinnad.

"Taotlusi tuleb igal nädalal umbes 700. Kui aasta algusega võrrelda, siis tuli umbes 1000 ringis, 900 kuni 1000. 700 ringis on juba mõnda aega püsinud. Tavapärasest rohkem on selliseid tehinguid, kus müügihind on kokkulepitud turuhinnast veidi madalamal tasemel," rääkis Pärgma.

"On juhtunud see, et tehingute arv on langenud umbes 20 kuni 25 protsenti. Ja kui see kestab pikalt, siis hakkavad ka hinnad langema. Tänaseks veel hinnad langenud ei ole. /.../ Ma usun, et see langus, kui üldse, tuleb maksimaalselt kümme protsenti. Kui me meenutame 2008. aastat, siis oli kinnisvara hinnalangus ühel aastal ikkagi 25 protsenti ja teisel aastal veel 25. Umbes pool kadus ära. Sellist stsenaariumit kindlasti oodata ei ole," selgitas 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter.