Suurima kodumasinate ja olmeelektroonika kaupluseketi Euronicsi müügijuht Jan Andre ütles "Aktuaalsele kaamerale", et septembri müügitulemused on madalad just eelmise aasta sama ajaga võrres, mil kaubandusse tuli palju teisest pensionisambast välja võetud raha.

"September on olnud tagasihoidlikum. Septembri numbreid muidugi saab vaadata kahtemoodi, et kuidas nad on selle aasta kontekstis ja kuidas nad on versus eelmine aasta, sest eelmisel aastal oli teadupärast pensionireform ja see loomulikult mõjutas ka väga palju kaubandust ja inimeste ostmist," selgitas Andre.

Kodumasinate hinnad on tõusnud võrreldes eelmise aastaga 14 protsenti. Valgeid kestvuskaupasid, mille ostmist on näiteks pesumasina purunemisel võimatu edasi lükata, ikka ostetakse, ütles Andre. Mustades kaupades on palju emotsioonitooteid, näiteks endisest suurem teler.

"Inimesed on antuke äraootaval seisukohal ja kindlasti selliseid õhinapõhiseid oste ei tehta, ikkagi kaalutakse. Ja meie samamoodi tunneme seda, et kui me siin kaks aastat oleme harjunud tugevate müükidega, siis nüüd on tagasihoidlikum, jah," rääkis Andre.

Kuid korrigeeritud andmetel kahanes müük augustiga võrreldes vaid ühe protsendi võrra. Motoneti kaubamajas müüakse kõiksuguseid tooteid alates kodumasinatest, vabaajatoodetest ja lõpetades tööriistade ning autode varuosadega. Kaubamaja juhataja Tomi Ranta sõnul läheb neil endiselt hästi.

"Nüüd on riiklikud organid kannustanud inimesi varuma asju ja kaupu, et saaksid iseseisvalt hakkama mingi aja ja eks see on tekitanud generaatoritele näiteks tohutut nõudlust," ütles Ranta.

Kuna inflatsioon on olnud juba pool aastat üle 20 protsendi ja palgakasv sellele järele ei jõua, hakkab see nüüd ka tarbimist mõjutama, ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

"Juba mõnda aega on inimeste sissetulekud kasvanud aeglasemalt kui hinnad. See on pannud tarbimist koomale tõmbama. Teisest küljest me vaatame, et sügiskuudel on ka inimeste kindlustunne kõvasti kannatada saanud, ebakindlus on muutunud isegi suuremaks kui see oli suure finantskriisi ajal 2008.-2009. aastal ja oli ka koroona ajal," selgitas Kattai.

Lähikuudel kukuvad tarbimismahud tema sõnul veelgi. "Hinnad jäävad kõrgeks, see kahandab inimeste ostujõudu ja järjest enam hakkab siis ka tarbimisvõimalusi piirama intressimäärade edasine tõus ja laenukohustuste suurenemine," ütles Kattai.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu on hakanud langema

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 886 miljonit eurot, mis oli eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades kuus protsenti vähem.

Enim mõjutasid langust tööstuskaupade kauplused, kus müük vähenes 11 protsenti. Sealhulgas posti- või internetiostude käive kahanes lausa 22 protsenti. 14 protsenti vähenes müügitulu majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide poodides, 12 protsenti tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning kümme protsenti kaubamajades. Toidupoodide müük vähenes neli protsenti.

Oli siiski ka valdkondi, kus müügitulu suurenes. Mootorikütuse jaemüüjatel kasvas see kümme protsenti. Ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil kasvas müük ühe protsendi võrra.

Jaekaubanduse müügitulu kahanes septembris ka eelmise kuuga võrreldes.

Vaata ka, mida rääkisid inimesed Põlva kaubamaja juures "Aktuaalsele kaamerale" selle kohta, kas nad on viimasel ajal oma ostuharjumusi muutnud: