Ajakirjanike seas, kes kajastavad finantsküsimusi, olete te kindlasti üks enim nõutud intervjueeritavaid. Kui tihti nendes intervjuudes, mida te ilmselt sageli annate, kõlab väide, et Euroopa Keskpank on teinud liiga vähe ja liiga hilja?

Alustuseks, ma ei anna väga palju intervjuusid, aga olen põnevil võimalusest anda intervjuu teile ja suhelda Eesti inimestega, sest mul on väga hea meel olla siin ja see on suurepärane võimalus selgitada, mida Euroopa Keskpank saab teha.

Aga kui tihti minult seda küsitakse? Ilmselt sama tihti kui vastupidist küsimust, sest see, mida me peame tegema, on keeruline. Me peame tooma inflatsiooni keskpikas perspektiivis tagasi kahe protsendi juurde. See on meie eesmärk, see on meie peamine mure, meie kompass. Me näeme Euroopas, euroalal ja eriti Eestis väga kõrget, liiga kõrget inflatsiooni. Teie riigis on see euroalaga võrreldes kahekordne ja inimesed tahavad näha, et see läheks alla, et hinnad ei oleks nii kõrged ja aina kõrgemad nagu need on praegu.

Teate paremini kui keegi teine, et inflatsioon on alates 2021. aasta juulist olnud kõrgem kui kaks protsenti, aga ometi ei reageerinud Euroopa Keskpank terve aasta jooksul. Miks see nii oli?

Kogu lugupidamise juures, ma ei nõustu teiega. Me hakkasime tegutsema inflatsiooni vastu möödunud aasta detsembris. Mitte juulis, vaid detsembris. Miks ma nii saan öelda? Sest meil on kasutusel mitmed tööriistad ja kõiki neid ei saa samaaegselt peatada ilma, et me riskiksime ebastabiilsusega.

Me alustasime sellest, et lõpetasime planeeritust varem pandeemia erakorralise varaostukava. Seejärel peatasime varade juurdeostmise varaostukava raames. Ja väga kiiresti pärast seda väljusime negatiivsetest intressimääradest. Nii et nagu te näete, kolm tööriista pandi üksteise järel seisma. Ja me ei kogenud finantsilist ebastabiilsust.

Paari kuu jooksul tõstsime intressimäärasid 200 baaspunkti võrra. Nii et negatiivsetest määradest, kus olime olnud aastaid, liikusime kiirkorras normaalse rahapoliitika suunas ehk positiivsete intressimääradeni. Me oleme sellega tegelenud alates möödunud detsembrist.

Ja ometi on meil praegu täiuslik torm. Inflatsioon euroalal on keskmiselt umbes kümme protsenti, Eestis ületab inflatsioon 20 protsenti nagu ka terves Baltikumis. Meil on energiakriis, mida mõjutab peamiselt Kremli energiahindadega manipuleerimine. Kuidas intressi tõstmine mõjutab energiahindu ja energiakriisi?

Energiahindu mõjutaks kõige enam see, kui taastataks rahu, kui riigipiire austataks ja energiat ei kasutataks relvana. Meie peame keskpangana hoolitsema selle eest, et me ei stimuleeri nõudlust, mida me oleme teinud ja pidime tegema koroonakriisi ajal. Ja et me hoolitseks selle eest, et inflatsiooniootus püsiks stabiilsena, et inimesed teaksid, et keskpikas perspektiivis, paari aasta jooksul, inflatsioon väheneb ja me toome selle tagasi kahe protsendi juurde. Sest kui inimesed eeldaksid, et me oleme praegu tavapärases inflatsioonikõveras, oleks see kohutav. See juurduks, inimesed võtaksid selle oma käitumises, tarbimises omaks ja sel oleks meie majandusele väga dramaatiline mõju. Me ei too kütuse hinda bensiinijaamades järgmisel nädalal alla. Me ei kõrvalda tarneahelatest pudelikaelasid. Meie tegevus võtab aega.

Eesti majapidamistel, kes maksavad suure osa sissetulekust energiaarveteks, on nüüd veel üks mure juures – euribor tõuseb. Ma pole kindel, et paljud, kel on tavaline töökoht, mõistavad, miks peab Euroopa Keskpank tõstma intresse praegu. Kas te saaksite seda tavainimesele selgitada?

Kui me ei võitleks inflatsiooni vastu praegu, jääks inflatsioon püsima ja hinnad läheksid aina üles ja üles ja üles. Inimesed ei taha seda. Inimesed tahavad stabiilseid hindu, et teaks, kuhu investeerida, et teaks, kas saad töökoha alles jätta, kas saad kellegi palgata, sest hinnad on stabiilsed. Me peame selle olukorra taastama. Ja muidugi ei ole selleks lihtsat ja sujuvat lahendust. Me peame kasutama tööriistu, mis on kõige kasulikumad. Ja praegu on selleks intressimäärad, mis on kõige olulisem ja efektiivsem tööriist, et inflatsioon alla tuua. Aga kui peaks valima, kas kõrge inflatsioon, mis kestab väga-väga kaua või kõrged intressimäärad ja inflatsioon, mis aeglustub, siis mida te valiks? Ilmselt viimase. See võtab aega.

Aga kui kaua see aega võtab? Ja kui kõrgele tuleb intressid selleks tõsta? kolme, nelja, viie protsendini?

Mul on kahju, aga ma ei ütle teile numbrit, sest ma ei tea, mis see määr on. Ma tean, et see peab olema piisav, mis toob inflatsiooni tagasi kahe protsendi peale. Ja see sõltub inflatsiooniprognoosist, majanduslikest oludest, ajalisest lõtkust, mis jääb rahapoliitika muutmise ja selle mõju vahele majanduses. Euroopa Keskpanga nõukogu liikmed jälgivad kõiki neid andmeid igal koosolekul, et jõuda õigete otsusteni. Ma tean, et intressi tuleb tõsta kõrgemale kui see on täna.

Eesti valitsuse laenamiskulud on märkimisväärselt tõusnud vaatamata sellele, et oleme oma eelarvepoliitika enam-vähem korras hoidnud. Me peame maksma riski eest, et Venemaa on meie naaber. Kas Euroopa Keskpank saab seda riski kuidagi maandada?

Parim lahendus oleks rahulepe ja õiglus. Ja see ei ole miski, mida keskpank saaks kahjuks pakkuda. See on valitsuste, diplomaatide ja kõigi asjaosaliste teha.

Kui me meenutame eelmist, enam kui kümnendi tagust finantskriisi, siis sekkus Euroopa Keskpank väga jõuliselt, et finantseerida Lõuna-Euroopa riikide valitsusi, kui nad olid hädas. Kas sarnast lahendust võiks ette kujutada ka Ida-Euroopa valitsustele, kes kannatavad pelgalt geograafilise fakti tõttu, et me oleme Venemaa kõrval?

Me võiksime arutada minevikku, aga vaatame praegust olukorda. Kui me näeks fragmenteerumise riski ehk et rahapoliitikaotsused ei tööta üle kogu euroala Tallinnast Maltani ja põhjuseks on midagi muud peale majanduse põhinäitajate...

Meie inflatsioon on kahekordne.

..., siis on meil olemas tööriistad, millega tagada, et rahapoliitikaotsused kanduksid üle kogu euroala. Meil on pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukavaga (PEPP) kaasnev paindlikkus ja rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument, mis lubaks meil sekkuda juhul, kui majanduses toimuvad korrapäratud arengud, mis eiravad majandusolukorra hindamiseks kasutatavaid põhinäitajaid. Need on tööriistad, mida võiks kasutada Balti riikides, kui tingimused oleksid rahuldatud.

Aga me ei vasta praegu nendele tingimustele isegi olukorras, kus meie inflatsioon on võrreldes euroala keskmisega kahekordne?

See tööriist pole mõeldud selleks, et keskenduda inflatsioonitasemele ühes riigis. See tööriist peaks aitama olukorras, kus finantsturgudel toimuv on paigast ära võrreldes sellega, mis majanduses toimub.

Me siseneme stagflatsiooni ajastusse. Kas te olete nõus, et Euroopa Keskpank vastutab selle eest vähemalt osaliselt?

Euroopa Keskpank peab keskenduma oma mandaadile. Euroopa aluslepingud on meile andnud kohustuse säilitada hinnastabiilsust. Me oleme selle defineerinud nagu paljud teised riigid maailmas – kaks protsenti keskpikas perspektiivis. Ja me peame seda tegema.

Aga kümme aastat valitsuste võlakirjaostu, rahatrükki nagu seda nimetatakse. Kas Euroopa Keskpank läks sellega liiga kaugele?

Euroopa Keskpank kasutas kõiki kättesaadavaid tööriistu, et oma mandaati täita. Mäletate neid aegu – me ei võidelnud 20-protsendilise inflatsiooniga, mida me täna Balti riikides näeme. Me nägime deflatsiooniohtu. Sel ajal kasutati kõike. Negatiivsed intressimäärad, mis olid ennenägematud, võlakirjaostuprogrammid, mis kutsuti ellu, et võidelda deflatsiooniohuga. Ja me ei näinud deflatsiooni. Inflatsioon ei olnud küll kaks protsenti, aga vähemalt hoiti seda kontrolli all. Sellele lisaks jäi euroala püsima ja fragmenteerumise oht hoiti ära.