Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et tema nimetamine Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks oli poliitiline kokkulepe, mis on Eestis tavapärane. See avaldus ajendab arutlema, kas kõiki Euroopa Liidu kõrgemaid ametikohti, mida on õigustatud täitma liikmesriigid, võib täita poliitiliste kokkulepetega.

Riigisiseselt on kujunenud tavaks, et koalitsiooni moodustanud erakonnad lepivad lisaks tegevuskavale kokku, millisele erakonnale jääb riigikogu juhatuse liikmete, alaliste komisjonide esimeeste ja muudegi kõrgemate riigiametnike ametikohad. Need ametikohad on ministrikohtade jaotamise kõrval sageli kokkuleppe tingimuseks.

Kuidas on aga Euroopa Liidu institutsioonide mehitamisega? Euroopa Liidul on järgmised institutsioonid: Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank ja kontrollikoda. Kõigis neis ametites on ka Eesti inimesed.

Euroopa Parlament moodustatakse otseste ja üldiste valimiste teel, kusjuures igale liikmesriigile on eraldatud kindel arv kohti. Valiku teeb lõppkokkuvõttes rahvas. Parlamendi liikmed valitakse viieaastaseks tähtajaks.

Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest. Nõukogu koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ministri tasandil, nagu ütleb Euroopa Liidu leping. Seetõttu nii ülemkogu kui ka nõukogu liikmed on need, kes liikmesriigis parajasti nõutavat ametikohta täidavad.

Euroopa Komisjoni, mille ametiaeg on samuti viis aastat, moodustamine on veidi keerulisem, kuid igal igale liikmesriigile on tagatud ühe poliitiku saatmine sellesse täitevorganisse. Komisjoni liikme koht on poliitiline ametikoht, mille täitmine sõltub hetkel võimul oleva koalitsiooni kokkuleppest.

Nüüd jõuame ametikohtade juurde, millest mõne puhul peab olema välistatud kandidaadi valik poliitilise kokkuleppe teel. Kas oleks mõeldav, et kohtuniku kandidaadid valitakse erakondade poliitiliste kokkulepetega? Eestist on üks kohtunik Euroopa Liidu Kohtus ja kaks kohtunikku üldkohtus, lisaks on praegu ametis üks kohtujurist.

Euroopa Liidu toimimise lepingu järgi kohtunikud ja kohtujuristid valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ja kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Leping nägi ette komitee – see koosneb endistest Euroopa Liidu Kohtu kohtunikest ja liikmesriikide kõrgemate kohtute liikmetest –, mis annab arvamuse kandidaadi sobivuse kohta kohtuniku või kohtujuristi ametikohale.

Seega on selge, et poliitiliste kokkulepetega kohtuniku kohta täita ei saa. Komitee on andnud negatiivse arvamuse mitme kandidaadi kohta, kes said kandidaadiks parteilise valiku tõttu. Seda on Eestis ka mõistetud. Riigisiseselt teeb valiku välisministeeriumi juures olev komisjon ja selle valiku valitsus üldreeglina ka kinnitab.

Euroopa Panga nõukogu eraldi ei valita. Nõukogusse kuuluvad liikmesriikide keskpankade presidendid, mille rahaühik on euro. Eesti Panga presidendi nimetab põhiseaduse järgi ametisse panga nõukogu ettepanekul Vabariigi President. Seega on ka tema puhul poliitiline nimetamine välistatud.

Jääb veel üks institutsioon, kontrollikoda. Selle liikmed nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Euroopa Liidu toimimise leping ütleb, et kontrollikoja liikmed valitakse isikute hulgast, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. Leping lisab, et nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust.

Ma ei ole pädev hindama ega soovigi hinnata, kas Eesti kandidaat kontrollikotta vastab neile tingimustele. Küll väärib arutlust, kas tava, et kontrollikoja liikme kandidaat otsustatakse poliitilise kokkuleppega, tagab nii ametiks vajaliku pädevuse kui ka sõltumatuse.