Kaju: USA-s küsitakse, kas sõjaline konflikt Hiinaga on vältimatu

USA-s ei küsita enam, kas riigil on Hiinaga head või halvad suhted, vaid kui halvad suhted neil järgmistel kümnenditel on, ütles USA-teemade ekspert Andreas Kaju "Välisilmas".

Kaju hinnangul on USA-s jäänud minevikku küsimus, kas riik liigub Hiinaga kokkupõrkekursil või mitte.

"Ameerikas küsitakse pigem, kas sõjaline konflikt on vältimatu. Küsimus pole see, kas on head või halvad suhted, vaid kui halvad suhted meil on järgmisel kümnendil või kümnenditel. Sest Hiina enda valitud kurss on nii ilmselge. Kui varem oli selles üksjagu ambivalentsust – Hiina rahulik tõus, mida nad ise rõhutasid, Hiina ohutu tõus, sõbralik tõus, draakoni vaikne lend –, siis seda ei ole enam," rääkis Kaju.

Kaju selgitas, et Hiina presidendi Xi Jinpingi valitud kurss, retoorika ja jõulisus Taiwani ning ka teiste USA partnerite suhtes räägivad ameeriklaste jaoks ühte keelt – seda, et USA on valmis ise aktiivselt seisma enda, samuti liitlaste vahetute julgeolekuhuvide, samuti strateegiliste majandushuvide kaitsmise eest.

"Kui Hiina on öelnud, et ta ei tolereeri Ameerika seniste partnerite suveräänsust oma tuleviku üle otsustamisel või enda majandusküsimuste üle otsustamisel, siis ameeriklastel oli valida, kas seda aktsepteerida või minna jõuliselt enda ja oma partnerite huve kaitsma," ütles Kaju

Ta lisas, et ka USA uuest kaitsestrateegiast nähtub, et Washington ei räägi enam sellest, et nad ootavad konflikti ja valmistuvad selleks, vaid lähevad ise lähikümnendil aktiivselt Aasiasse enda ja oma partnerite huvide eest seisma.

Kaju rääkis saates, et USA peab 2020. aastaid nn otsustavaks kümnendiks, mil valmistuda ajaks, kui võib-olla tuleb pidada korraga enam kui ühte kõrge intensiivsusega sõjalist konflikti, sealhulgas ühte neist Hiina vastu.

"Kui räägime konkreetselt näiteks sõjapidamisest või sõjas oleva lähedase riigi aitamisest, siis ameeriklased ise, kes on viimastel nädalatel uuendanud oma olulisi julgeolekupoliitilisi dokumente /.../, siis need räägivad kõik ühes osas sarnast keelt, et Ameerika kaitse-, julgeolekuvaldkonna inimesed saavad ühtemoodi aru, et kahte kõrge intensiivsusega sõda nad korraga pidada ei suudaks praegu, kui vajadus selleks peaks tõusma," rääkis ta.

Kaju selgitas, et kui peaks käivituma otsene sõjaline konflikt Hiina ja Taiwani vahel, kus USA läheks Taiwani poole peal otse konflikti sisse, siis ameeriklastel jätkuks ainuüksi näiteks laevastiku vastaste raketisüsteemide laskemoona vaid nädalaks.

"Ka sõda Ukrainas, kus ameeriklased on üle välja kõige suurem abi andja praegu, on tegelikult paljastanud selle, et ameeriklastel ei ole täna seda sõjatööstuskompleksi, mis suudaks kogu aeg toota aktiivse sõjategevuse jaoks vajaminevat moona. See on kõige praktilisem asi. Ameeriklased on andnud ukrainlastele 1400 Stingeri õhutõrjeraketti, aga nad ei ole 18 aastat tootnud ühtegi. See tähendab, et nende enda moon väheneb kogu aeg ja nende varude taastootmine tänases tempos võtab aega aastaid," rääkis ta.

"Nad on mures ja tegelevad selle küsimusega. Kindlasti kogu selle rahvusliku sõjatööstuskompleksi käivitamine natuke teistsugustel tuuridel on üks suuremaid prioriteete ja seda võib öelda, et see on kindlasti nii sõltumata sellest, kes USA vahevalimised võidab või kes on president. See on üle välja mõlema partei jaoks prioriteet, et suuta hakata tootma nii tänaste kui ka tuleviku vajaduste jaoks piisavalt relvi."

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Välisilm", intervjueeris Astrid Kannel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: