Frank Jüris: Xi kõrvaldas vastasleeri konkurendid suurest poliitikast

Hiina kommunistlik partei pidas kongressi, millega sisuliselt põlistati peasekretär Xi Jinpingi võim. Xi kõrvaldas partei juhtorgani liikmete seast eri fraktsioonide tõsiseltvõetavamad esindajad, ütles teadur Frank Jüris.

Hiina kommunistliku partei keskse juhtorgani ehk poliitbüroo liikmete seas ei ole enam eri fraktsioonide esindajaid, mis võib tähendada uute mõtete julguse kadu.

"Xi on kõik vastasleeri tõsiseltvõetavad konkurendid kõrvaldanud suurest parteipoliitikast. Sellel on mitmeid probleeme. See võib kaasa tuua kolossaalseid möödalaskmisi nagu Mao Zedongi ajal, kus kõige kuulsam oli Suur Hüpe Edasi, millele järgnes Suur Näljahäda, kus miljonid inimesed surid. Teisalt see võib tähendada seda, et kui poliitilisel ladvikul on julgust Xi poliitikat kritiseerida, siis Xi võib neid tõsiselt võtta kui heasoovlikke soovitusi sellepärast, et need ei tule parteipoliitikas vastasleeri punktivõtmise katsetena, vaid soovina Xid aidata," kommenteeris rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Frank Jüris.

"Teisalt on murekoht see, et suure tõenäosusega Xi toetajate seas võib tekkida sisekonkurents, kellest saab järgmine soosik, kellest saab võib-olla tulevikus järgmine kandidaat parteiladviku etteotsa, mis võib kaasa tuua sarnaselt Venemaale kõlakoja, kus konkureeritakse mitte parima poliitika väljakujundamisel, vaid konkureeritakse toetusavalduste ja lojaalsuse demonstreerimisega," lisas ta.

Hiinas on palju probleeme, millele Xi kaugelevaatavat lahendust ei pakkunud, olgu selleks siis rahvastiku vananemine, stagneerunud majandus, kinnisvara- ja energiakriis, Covidi nulltolerants, kus inimesed sisuliselt koju vangistati.

Kui siseprobleeme on palju, siis tihtipeale suunab diktatuur pilgu välisvaenlase otsimisele. Frank Jürise sõnul hakkab partei majanduslanguse korral rõhuma patriotismile ja see toob konfliktiohu Taiwani suunas lähemale.

"Peamine põhjus on see, et Hiina kommunistlik partei ja Xi võivad karta, et see majandushoob või mõjutushoob, mis neil praegu on enda käsutuses näiteks lääne vaikima sundimiseks Taiwani küsimuses, hakkab tarneahelate liikumisega läände ja mujale Hiinast välja vähenema ja sellest tulenevalt võib neil olla Taiwani küsimuse lahendamisega kiire," selgitas teadur.

Taiwani või ka Hiina inimõiguste olukorda pole ametlikult kommenteerinud naaberriik Lõuna-Korea, sest Hiina on suurim kaubanduspartner. Ametlik viisakas suhtlus võib peagi lõppeda.

"Xile teele pandud õnnitlustelegramm sarnaneb üks-ühele Põhja-Koreast saadetule, rääkides küllusest ja õitsengust ja heanaaberlikust suhtest. Esimest korda tajusin, et Lõuna-Korea meedia nimetab kongressi järgset Xi Jinpingi kolmandat ametiaega eluaegseks diktaatorluseks ja kasutab samu koreakeelseid väljendeid nagu kasutavad Põhja-Korea režiimi kohta," selgitas Korea asjatundja Erki Loigom.

"Eelmine president retooriliselt armastas heanaaberlike suhete rõhutamist, aga reaalpoliitika sundis teda tegutsema. Seal on (USA eelmise presidendi Donald) Trumpi faktor ka sees, kes nõudis kulutuste kompenseerimist ning Lõuna-Korea hakkas väga kiiresti oma kaitsevõimet tugevdama. Tänaseks on Lõuna-Korea top kuus relvatarnija maailmas ja enam pole tabuteema rääkida ka kõrgeimal poliitilisel tasandil iseseisva tuumaheidutuse tekitamisest. See oleks olnud mõni aasta tagasi mõeldamatu. Uus president Yoon Suk-yeol on mustvalge mees, kes ütles juba valimiskampaanias, et USA on garantii ja liitlane ja sellele on tänases Lõuna-Koreas üldsuse toetus, mida ei ole kunagi nähtud ehk üle 80 protsendi. Mõni aasta tagasi arutati ühiskonnas, kas ameeriklaste kohalolek on üldse vajalik," rääkis Loigom.

Hispaania inimõigusaktivistid avalikustasid raporti, mille järgi on Hiina Fuzhou' ja Qingtiani politsei loonud 54 ülemere teenuskeskust 21 riigis, peamiselt Euroopas, kuid siiski viiel kontinendil. Algne eesmärk oli tuvastada välismaale põgenenud internetipetuskeemide läbiviijad ja veenda neid koju naasma. Veenmisoskus on nii hea, et väidetavalt on juba üle 230 000 hiinlase nõustunud tõepoolest tagasi minema.

Veenmistöö käib eelkõige lähedaste survestamise kaudu – kodumaale jäänud lapsed ei saa kooli, pereliikmed jäävad ilma arstiabist või sotsiaaltoetustest, kohalik kollektiiv hakkab mõnitama, lähedased ei saa hotellis ööbida ega rongiga sõita. Lõpuks vesteldakse sihtmärgiga silmast silma. Hiina välisministeerium väidab, et keskus on vajalik selleks, et Hiina kodanik saaks näiteks juhiluba pikendada.

"Hiina uurijate kogukonnal on väga oluline tõestusmoment, millest nad on pikka aega rääkinud. Hiina mõtlemises ja praktikas ulatub Hiina jurisdiktsioon igale poole, kus on hiinlasi ja Hiina ettevõtteid ja see on selle hea tõestus. Tihtilugu ei pea hiinlasel olema isegi Hiina kodakondsus. Rootsi kodaniku Qu Min Hai ehk Hiina dissidendi järel käidi ja ta rööviti ära Taimaalt ja viidi Hiinasse," rääkis Frank Jüris.

Raporti loojate hinnang, et tegelikult avaldatakse keskuste kaudu ka survet teisitimõtlejate naasmiseks, on võetud uurimise alla juba Hollandis ja Kanadas. Raporti koostajate ja Eesti politsei andmeil sellist ebaseaduslikku jaoskonda Eestis ei ole.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Välisilm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: