Tolliosakonna juht: Narva-2 piiripunkti sulgemiseks puudub poliitiline tahe

Eerik Heldna
Eerik Heldna Autor/allikas: Anna Pavlenko/Raadio 4

Maksuameti tolliosakonna juhi Eerik Heldna sõnul ei kujuta Narva 2. piiripunkt endast erilist probleemi, kuid teeb tolliametnikele siiski tööd juurde.

Heldna ütles intervjuus kanalile ETV+, et toetab igati politsei- ja piirivalveameti hiljutist ettepanekut sulgeda Narva-2 piiripunkt. "See punkt teenindab täna väga kitsast osa elanikkonnast. Ma ei näe sellel mingit praktilist väärtust, peale selle, et see on täiendav riskikanal, sanktsioonidest möödahiilimise ja salakaubaveo kanal. Ma ei saa öelda, et see on peamine probleemne kanal, aga kui saame tolliametnikke sellest tööst vabastada ja saata sinna, kus tuleks rohkem tähelepanu pöörata kauba või piiriületajate kontrollimisele, siis olen selle poolt," lisas Heldna. Ta tunnistas, et praegu puudub poliitiline tahe seda kontrollpunkti sulgeda. "Toll selliseid otsuseid ei tee," märkis ta.

Hiljuti jõustunud kaheksas Venemaa Föderatsiooni vastaste sanktsioonide pakett tõi täiendust kaupade nimekirjadesse, mida üle Eesti-Vene piiri vedada ei saa, kuid Heldna sõnul see pakett palju segadust piiriületajates ei tekitanud.

"Vene Föderatsiooni sageli külastavatele Eesti elanikele on mängureeglid üsna selged, sest sanktsioonipakette hakati vastu võtma kohe pärast Venemaa agressiooni algust Ukraina vastu ehk alates selle aasta veebruarist. Kaheksas pakett lihtsalt laiendas nimekirja," rääkis Heldna saate "Nädala intervjuu" eetris. "Oleme selles režiimis elanud juba kaheksa kuud ja taktika on välja töötatud," sõnas ta.

Heldna sõnul ei saa öelda, et tollieeskirjadega oleks piiril palju probleeme. "Sanktsioonide kehtivusajal oleme kontrollinud 35 000 eri deklaratsiooni ja tuvastasime umbes 1200 rikkumist. Uurimist alustati neist vaid paarikümne suhtes," ütles Heldna.

Totaalne Venemaa-vastane embargo teeks Venemaa agressioonile kiiremini lõpu, kuid selleks peaksid kõik 27 EL-i riiki omavahel kokku leppima, märkis Heldna, kelle sõnul on Eesti üks neist EL-i riikidest, kus sellise embargo kehtestamine ei tooks kaasa katastroofilisi tagajärgi kohalikele elanikele, sest Eesti sõltuvus Venemaa turust on väike.

Üks tollinõuetest möödahiilimise skeeme on see, et kaup on dokumentide järgi mõeldud näiteks Kasahstani, kuid tegelikult saadetakse see Venemaa turule. See näide on Eestis üsna levinud. "Ma ei soovita kellelgi selliseid meetodeid proovida," hoiatas Heldna. Tema sõnul suureneb tolliametnike kahtlus kohe, kui inimene ei suuda selgitada, kuidas kaup üldse Kasahstani peaks jõudma. "Näiteks võtab inimene paadi välja ja püüab meid veenda, et kavatseb kohe pärast Venemaa piiri ületamist minna mööda jõge Kasahstani, kuid see on ebareaalne," rääkis Heldna ühest juhtumist piiril.

Mis puudutab ravimite transporti, siis neid saab importida vaid isiklikuks tarbeks, rõhutas Heldna. Ta märkis, et väga sageli püütakse Venemaalt smugeldada Eestisse retseptiravimeid või ravimeid, millel pole Eestis kasutusluba.

Kommenteerides hiljuti sotsiaalvõrgustikes aktiivselt kõne all olnud kurioosset juhtumit, kui postkontor pakki adressaadile ei üle andnud, kuna õppeasutuse diplom oli puitraamiga raamitud, kinnitas Heldna, et formaalselt on siin kõik õige - puittoodete import on tõepoolest keelatud.

Toimetaja: Mari Peegel, Boriss Timofejev

Allikas: ETV+

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: