"Ma olen eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja mulle pole õigesti ja õieti sünonüümid," ütles Tomusk. "Pean saama õpilastele öelda, mis on õige ja vale. Tahan, et oleks selged tähendused sõnadel. Muidugi sõnade tähendused muutuvad, aga kooliharidust silmas pidades peaks meil olema kindel keelenorm," rääkis Tomusk.

"Mina olen ortodoksne keeleküsimuses. Mul on ka ÕS-ile etteheiteid. Ühel päeval tuli neile mõte, et riigikogu tuleks kirjutada väikse tähega, sest see on üldnimi. Minu meelest tuleks see kirjutada suure tähega, sest see on pärisnimi," selgitas Tomusk.

Ta pole ka nõus, et keel on see, kuidas inimesed räägivad. "Ka sõnamängud kaotavad oma mõtte, kui kaob keelenorm," märkis Tomusk.

"Keeleameti juhina on mu pikaealisuse saladus seaduslikkus. Kui pidasime kolleegidega hiljuti koosolekut, siis ütlesin, et seadus on minu kilp ja mõõk. Ükskõik, mis otsuseid ametnikuna teen, siis kaalun kõik põhiseaduse valguses läbi. Mitte kunagi ei aja ma segamini oma isiklikke ja poliitilisi vaateid ja oma ameti juhtimist. Ma hoian oma poliitilised veendumused sahtlis," rääkis Tomusk.

Tomuski sõnul on viimase paarikümne aasta jooksul linnapilt muutunud. "Kui ma 1995. aastal sõitsin Kadrinast Tallinnasse, oli palju venekeelseid ja kakskeelseid silte. 1996. aastaks saime nendest lahti ja olime õnnelikud. Üsna varsti hakkasime aga ise üles riputama ingliskeelseid silte. On justkui arvamus, et üks keel, mis survestab eesti keelt on püham kui teine, aga eesti keele puhul pole vahet, kas selle surub välja vene või inglise keel. Inglise keele roll on märgatavalt kasvanud ja palju suurem kui paarkümmend aastat tagasi ja eesti keel kannatab selle all," rääkis Tomusk.

Tomusk märkis, et võõrkeelsete kaubamärkide puhul lubab seadus teabe eesti keeles esitada ükskõik kus. "Siin oleme esitanud ettepaneku, et eesti keel peaks olema sama hästi vaadeldav," sõnas Tomusk. "Siis saaksime Eesti suuremad linnad eestikeelsemaks."

Ta leiab ka, et Eesti õigusruumis ei saa enam 1995. aasta keelenõuete juurde tagasi minna. "Siis peaksime panema keeleseadusesse võõrkeelte keelu, mida me ei saa põhiseaduse järgi teha," ütles ta.

Keeleameti leheküljel on võimalus esitada kaebus. "Erasektoris sekkume vastavalt kaebustele, pole nii, et läheme äriühingusse sisse ja hakkame kontrollima. Seal toetume kodanike kaebustele, sest keeleametis on ainult 18 töötajat. Kaebajad aitavad meil tööd teha," rääkis Tomusk. "Üldjuhul reageerima kõikidele kaebustele," lisas ta. Tomuski hinnangul on murekohad nii inglise kui ka vene keel. "Inglise keel on mure reklaamides, vene keel tahab hakata domineerima teeninduses. Meile on juurde tulnud Ukraina sõjapõgenikke. Nad on saanud tööd teeninduses, ja see tähendab, et venekeelset teenindust on palju ja selle peale kaevatakse. Üks aasta on neile sisseelamise aeg ja siis tuleme teema juurde tagasi, kui nad ka siis ei oska eesti keelt, hakkame nendele ettekirjutusi tegema," rääkis Tomusk.

Tomusk rääkis, et 2015. aasta lõpus tühistas riik nõude, et taksojuhi kaardi alusel töötaja peab tõendama eesti keele oskust. "Oleme esitanud ettepaneku, et see nõue taastataks. Nad peaks tegema B1 keeleeksami. Kullerite teemal oleme ka seadusemuudatuse ettepaneku teinud, et platvormide töötajad oleksid võrdsed teiste Eesti töötajatega," sõnas Tomusk. Ta ütles, et praegu on aeg, kus need muudatusettepanekud võivad läbi minna, sest ta tunnetab poliitikute toetust ettepanekutele.

Probleem on tema hinnangul ka volikoguliikmete keeleoskus. "Kunagi oli see keelenõue kehtestatud, 2001. aastal see keelenõue tühistati. Kohtusin septembris justiitsministriga, ja siin võivad tulla muudatused, et liikmekandidaat peaks teadma, et ta peab oma tööd suutma teha eesti keeles," rääkis Tomusk.

"Kontroll käiks nii, nagu ta kehtis 2001. aastani – kandideerimisel paneb inimese kasti taha linnukese, et ta saab teatud tegevustega eesti keeles hakkama. Mingit kontrolli ei tuleks, aga kui volikogu töös selgub, et ta hakkama ei saaks, võiks keeleamet hinnata tema keeleoskust ja anda oma arvamuse edasi vabariigi valitsuskomisjonile. Eelkontroll oleks käsitletav diskrimineerimisega," rääkis Tomusk.