Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tuli välja keeleseaduse eelnõuga, mille ideeks on digiplatvormide töötajate eesti keele oskuse parandamine, kuid tegelikkuses on tegemist loosungliku eelnõuga, mis vaid dubleerib olemasolevaid nõudeid ega muuda midagi. Isamaa algatus ei mõjuta Bolti toidukullereid ega juhte, küll aga sunnib ametlikke taksojuhte digiplatvormile üle minema.

Järjekordne ülevõimendamine

Kehtivas määruses, mis käsitleb töötajate keelenõudeid, on juba sätestatud B1-taseme keelenõue teenindus- ja müügitöötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate vahetu ja regulaarne teenindamine, tööalase teabe edastamine või tööohutuse eest vastutamine. Küsimus on selles, kas toidukuller või sõidujagamisplatvormi juht läheb selle kategooria alla? Siiamaani mitte, sest nad ei tegele aktiivselt klienditeenindusega.

Kas uus regulatsioon nüüd seda kuidagi muudab? Vaatame lähemalt. Uue eelnõu kohaselt kehtestatakse digiplatvormi kaudu töötavale töötajale eesti keele oskuse nõuded, kui see on õigustatud avalikes huvides. Selline sõnastus ei täpsusta, et peetakse silmas just digiplatvormi kaudu töötavaid kullereid või juhte, mistõttu ei saa järeldada, et sellega tekitatakse mingeid uusi nõudeid juurde, mida varem juba pole saanud tuletada kehtivast määrusest.

Kuna üldiselt ei pea toidukuller või sõidujagamisplatvormi juht olema pidevas suhtluses teenuse kasutajaga, kuna palju infot vahetatakse digitaalsete platvormi kaudu, on küsitav, kas saab teda üldse kvalifitseerida B1-taseme teenindus- ja müügitöötaja alla. Lisaks võib kahtluse alla seada, kas ka avaliku huvi aspekt on siinkohal täidetud.

On tulnud signaale, et inimesed ei vaja otsest suhtlust kulleri või autojuhiga, kuna näevad kõike äpist. Ka digiplatvormi esindajad on maininud, et argument pidevalt saabuvate kaebuste kohta on võimendatud ning üldiselt klientidel pole töötajatega probleeme. Lisaks on digiplatvormidel investeeritud korralikku klienditeenistuse tugiüksusesse, kus pakutakse riigikeelset suhtlust ja kliendil on võimalik oma küsimustele kiiret vastust saada.

Taksojuhid keeleeksamile

Küll aga hakkame silmitsi seisma ühe teise nähuga. Nimelt soovitakse antud eelnõuga kehtestada taksojuhtidele B1-taseme nõue ühistranspordiseaduses. Tegelikult ka see nõue on juba tuletatav määrusest ehk tegemist on järjekordse dubleerimisega. Küll aga peavad pärast sellist muudatust ametlikud taksojuhid tegevusloa saamiseks tõendama B1-taseme keeleeksami läbimist. Ka need, kellel on juba tegevusluba olemas, peavad seda samuti tegema 1. jaanuariks 2024.

Mis on selle tulemus? Niinimetatud traditsioonilist töövormi järgivad taksojuhid lähevad lihtsalt sõidujagamisplatvormile üle, kui nad seda juba teinud pole. Esiteks ei ole sealsed keelenõuded üheti mõistetavad ja teiseks pole seal tarvis keeleeksamit sooritada. Ei tasu karta, et ka keeleameti inspektorid lähiajal trahvima tulevad, sest prioriteediks on hetkel õpetajad ja nende keeleoskus.

Erakonnad on alustanud võidujooksu, kes suudab rangemaid keelenõudeid kehtestada ja seda ikka selleks, et "eesti keele positsiooni tugevdada". Juba ammu ei vaidle keegi selle üle, kui tähtis on riigikeele oskus, kuid selliste algatustega alustatakse pidevalt valest otsast. Mitte sellest, kuidas tagada, et erinevatel ühiskonnagruppidel oleks võimalus keeleõppeks, vaid kohe minnakse radikaalsemat teed pidi.

Tasub meeles pidada, et sellised initsiatiivid võivad panna haavatavamad rühmad veel keerulisemasse olukorda. Muidugi, kui on soov, et välismaalastest inimesi Eestis vähem oleks ja kohalikel ettevõtjatel oleks kriisis veel raskem hakkama saada, siis sellist eesmärki taolised algatused kindlasti täidavad.