"See idee, et tugevdada eesti keele positsiooni avalikus ruumis, tugevdada eesti keele positsiooni teabekeelena, suhtluskeelena – see on meie arvates kindlasti väga vajalik. Ettepanekud, mis nüüd keeleseaduse muudatusega on ette nähtud teha, peaksid sellele kõigele kaasa aitama," ütles Klaas-Lang ERR-ile.

Ministeerium on varem põhjendanud keeleseaduse muudatusi sooviga tugevdada eesti keele positsiooni riigikeelena ja suurendada ka eesti keele nähtavust-kuuldavust avalikus ruumis. Eelmisel nädalal partneritele arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõu puudutab muuhulgas toidukullerite keelenõudeid, kaubanduskeskuste audioreklaami, aga samuti avalik-õiguslike asutuste eestikeelset asjaajamist.

Klaas-Langi sõnul tervitas keelenõukogu näiteks seadusemuudatust, mille järgi ei pea alati avalikus ruumis üles pandud reklaam lähtuma kirjakeele normi nõuetest. Selle järgi võibki tulevikus kohvik ennast probleemideta reklaamida lausega "Siin on nii ubane".

Küll aga peab ametlik keelekasutus lähtuma kirjakeele normidest. Samuti arvab nõukogu, et eesti keele suurem osakaal kaubanduskeskuste reklaamides on mõistlik suund.

"Ongi vahel nii, et ta muudkui ketrab ja ketrab seda võõrkeelset reklaami. Me leidsime, et eestikeelsele lisaks võib kasutada võõrkeelset, aga see ei pea domineerima," märkis professor.

Nõukogu on päri ka sellega, et avalik-õiguslikes kõrgkoolides on töökeel eesti keel. Kuna aga seesugustes ülikoolides on palju ka välisüliõpilasi ja -õppejõude, on keelenõukogu üks soov, et võõrkeelsete õppekavade korral oleks võimalik kasutada asjaajamiseks siiski ka vajadusel võõrkeelt.

Klaas-Lang ütles, et päris pikalt arutas keelenõukogu ka sõidujagamis- ja toidukulleriteenustega seonduvat. Üsna ühel meelel oldi, et nii taksojuht kui ka sõidujagamisteenust pakkuv juht peaksid oskama eesti keelt B1 tasemel:

"Mul on endal ka olnud viimase kuu jooksul mitu sellist kogemust, kus ma olen pidanud võtma telefoni ja kutsutud Bolti taksojuhile seletama veel päris pikalt seda, kus ma siis lõppude-lõpuks olen," rääkis Klaas-Lang.

Toidukullerite keeleoskuse üle käis veelgi suurem diskussioon. Klaas-Lang tõdes, et lõplik seisukoht oli ka nõukogus, et toidukullerid peaksid oskama eesti keelt vähemalt A2 tasemel: "Et ka seesama kõige haavatavam klass saaks Eesti ühiskonnas palju paremini hakkama ja palju parema positsiooni, kui ta ikkagi mingil määral eesti keelt oskab. Ja nii nagu on ka tagasisides nende Woltide ja Boltide osas, tegelikult firmad ka mõistavad seda, et eesti keele õppe pakkumine peaks kuuluma ka nende n-ö töötajate värbamise juurde. Et siiski aidata kaasa, et Eesti ühiskonnas oleks võimalik eesti keelega hakkama saada."