Bulgaaria parlament otsustas lõpuks anda ametlikult Ukrainale sõjalist abi
Bulgaaria parlament hääletas 175 poolthääle ning 49 vastuhäälega Ukraina sõjalise toetamise poolt. Hääletusega nõuti Bulgaaria valitsuselt kuu jooksul resolutsiooni, milles kirjeldatakse ära Ukrainale antav sõjalis-tehniline abi. Samas on Bulgaaria sõjatehnika ja laskemoon Ukrainasse juba jõudnud, kuigi mitmed Bulgaaria poliitikud on tarneid eitanud.
Bulgaarial ja Venemaal on ajalooliselt tugevad suhted ning riigis on nii venemeelseid kui ka läänemeelseid inimesi, selgitas Deutche Welle juulis Bulgaaria iseäralikku sisepoliitikat.
Bulgaarias näiteks tähistatakse iga aastal 3. märtsil riigi vabastamist Osmanite impeeriumi ikkest peale Vene-Osmanite sõda 1877-1878. aastal.
Hoolimata suhetest Venemaaga otsustas Bulgaaria parlament neljapäeval toetada Ukrainale sõjalise abi andmist, mille poolt oli 175 parlamendiliiget ja mille vastu hääletas 49, vahendas Bulgaaria riiklik uudisteagentuur BTA.
Ukraina toetamise vastu oli venemeelne Bulgaaria Sotsialistlik Partei ning üks paremäärmuslik erakond, toob Balkan Insight välja.
Otsuse kohaselt anti Bulgaaria valitsusele ülesandeks suhelda NATO liitlasriikide valitsustega vajaliku sõjalise abi omandamise, andmise ning Ukrainasse saatmise logistika osas.
Otsusega loodetakse ka moderniseerida Bulgaaria relvajõude, mis kasutavad siiani palju Nõukogude päritolu sõjatehnikat.
Bulgaaria ja Ungari on siiani olnud kaks ainsat Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on keeldunud ametlikult Ukrainale relvaabi andmast.
Ukraina sõjalise abistamise vastu on olnud ka kaks järjestikust Bulgaaria kaitseministrit, kuigi viimase ministri asutatud paremerakond hääletas siiski Ukraina sõjalise toetamise poolt.
Bulgaaria on juba varem Ukrainat varjatult ja avalikult toetanud
Olukorra teeb kurioosseks asjaolu, et Bulgaaria sõjatehnikat, sh tanke, suurtükisüsteeme, mitmikraketiheitjaid ja muud sõjatehnikat on läbi kolmandate riikide Ukrainasse juba jõudnud.
Suure tõenäosusega sai Ukraina ka 14 Bulgaaria Su-25s sõjalennukit, toob välja sõjandusblogi Oryx.
Maikuus toetas Bulgaaria parlament ettepanekut hakata remontima riigis Ukraina raskesõjatehnikat, vahendas tollal Reuters. Ei ole selge kas Kiiev seda võimalust ka kasutas.
Hoolimata Bulgaaria senisest ametlikust poliitikast on riigi relvatööstus Vene-Ukraina sõja tõttu õitsele puhkenud, tõi Euractiv välja.
Ekspertide hinnangul on Bulgaaria eksportinud oktoobri lõpuks üle miljardi euro väärtuses relvastust Ukrainale läbi kolmandate riikide.
Bulgaaria kaitsetööstus on suurim Nõukogude kaliibriga moona tootev tööstus väljaspool Venemaad. Laskemoona müüakse suures koguses läbi Poola ja Rumeenia.
Enne Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale veebruaris ei olnud need riigid Bulgaaria kaitsetööstuse kliendid. Bulgaaria meedia teatel on viidud sõjavarustust ka otse Bulgaariast välja Ukraina päritolu lennukitega.
Bulgaaria poliitikud on eitanud, et riigi relvastus jõuab Ukrainasse, kuigi on olnud teateid, milles Ukraina relvajõududes sõdivad sõdurid kiidavad saadetud tehnikat.
Aprillis teatas Bulgaaria endine peaminister Boiko Borissov: "Ma olen veendunud, et neid relvi eksporditakse Ukrainasse. Me pole selle vastu, me oleme parlamendi kahepalgelisuse vastu."
Bulgaaria võib olla sunnitud enda relvajõude moderniseerima
Ukraina ajutise valitsuse kaitseministri Dimitar Stojanovi sõnul on sõja tõttu muutunud Bulgaaria Nõukogude päritolu sõjatehnika hooldamine võimatuks.
Erakonna Demokraatlik Bulgaaria juht Atanas Slavov lootis, et parlamendiotsusega suurendatakse investeeringuid Bulgaaria enda relvajõudude moderniseerimiseks.
Ukraina on palunud Bulgaarialt õhutõrjesüsteeme ning taktikalisi rakette. Kaitseminister Stojanov teatas 27. oktoobril, et neid relvasüsteeme on vaja Bulgaarial endal rahvusliku julgeoleku tagamiseks.
Bulgaaria sisepoliitika on viimastel aastatel olnud tormiline
Bulgaaria poliitika on viimastel aastatel olnud tormiline. Vahemikus 2021-2022 toimusid riigis neljad parlamendivalimised.
Viimased erakorralised parlamendivalimised toimusid käesoleva aasta 2. oktoobril peale läänemeelse peaministri Kirill Petkovi ametist tagandamist umbusaldushääletuse tõttu.
Bulgaaria on NATO ja Euroopa Liidu liige ning on toetanud sanktsioone Venemaa vastu. Riiki oli kevadeks jõudnud ka pea 100 000 Ukraina sõjapõgenikku.
Küsitlusuuringute kohaselt toetab ligi 30 protsenti Bulgaaria elanikest Venemaad sõjas Ukraina vastu, tõi Euractiv välja.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: BTG, Balkan Insight, Euractiv