Paljude eestimaalaste meeliskuurortis Sharm el-Sheikhis vahetub täna muretu puhkusemeeleolu mõnevõrra pessimistlikuma tooniga, sest algab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 27. konverents (Conference of the Parties ehk lühendatult COP27).

Tegelikult on pessimism selle kohta isegi vähe öeldud, sest ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi sõnul ei liigu asjad üldsegi mitte õiges suunas. "Emissioonid kasvavad endiselt rekordkiirustel. Selle asemel, et vähendada emissioone 45 protsendi võrra aastaks 2030, mis teadlaste sõnul peaks (kliima soojenemise pidurdamiseks - toim.) juhtuma, kasvavad kasvuhoonegaaside emissioonid hinnanguliselt kuni 10 protsenti. Praeguse poliitikaga on keskmine temperatuur tõusmas 2,8 kraadi võrra sajandi lõpuks. Ja see tähendab, et meie planeet on jõudmas punkti, kust edasi muutub kliimakaos vältimatuks," sõnas Guterres.

Tema hinnangul peavad globaalne Põhi ja Lõuna ehk vastavalt arenenud riigid ja arengumaad tegema kokkuleppe tuleviku tarbeks. See tähendaks, et rikkamad riigid pakuvad arengumaadele finantsilist ja tehnilist abi, et puhtamaid tehnoloogiaid kasutusele võtta.

Seega Euroopa Liidu plaanist vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2030. aastaks 55 protsendi võrra jääb üksi väheks. Vaja on, et ka näiteks kiirelt kasvavad Aafrika riigid saaksid enda heaolu ehitada puhaste tehnoloogiatega. Vastasel juhul pole Guterresi sõnul lootust, et jõutakse senise eesmärgini hoida globaalse temperatuuri tõus alla 1,5 kraadi, mis 2015. aastal Pariisis kokku lepiti.

"Minu eesmärk on kindlustada piisava poliitilise tahte olemasolu, et tõesti edasi liikuda. Samuti kindlustada, et me tõesti liigume praeguse elu säilitamise eesmärgist normaalsemate suunas 1,5 kraadi lubaduse juurde. Aga see lubadus on suures ohus ja me oleme jõudmas punkti, kus me seda enam saavutada ei suuda. Üritame seda vältida iga hinna eest," sõnas Guterres.

Teadlaste arvutuste järgi on alates 1992. aastast, mil kohtumine esimest korda kokku tuli, globaalne keskmine temperatuur tõusnud 0,6 kraadi võrra ning liustikelt on ära sulanud 36 triljonit tonni jääd.

Konverents, millel osalevad ligi 200 riigi esindajad, kestab kuni 18. novembrini, aga kõige kõrgetasemelisemad arutelud leiavad aset esmaspäeval ja teisipäeval, kui kohale lendavad nii USA president, Euroopa Liidu juhid, Ühendkuningriigi peaminister ning ka kuningas Charles III. Eestit esindab 7.-8. novembrini toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel president Alar Karis.

Konverentsi teisel nädalal on ministrite kohtumised, millel esindab Eestit keskkonnaminister Madis Kallas.

Eelolevale kliimakonverentsile on antud juba erinevaid nimesid nagu näiteks arengumaade ja Aafrika COP, aga ka rakendamise COP ning see keskendub lisaks arengumaade rahastusele ka kliimamuutustega kohanemisele ning mullusel kliimakonverentsil Glasgow's võetud plaanide hoidmisele. 

Eesti kaitseb EL-i ühiseid seisukohti

Eesti lähtub konverentsi läbirääkimistel Euroopa Liit osaleb ühistest seisukohtadest, mis lepiti kokku 24. oktoobril Euroopa keskkonnaministrite kohtumisel.

"Euroopa Liit on kahtlemata kliimaläbirääkimistel eestvedaja ja usun, et innustame teisi riike võtma meist eeskuju," ütles keskkonnaminister Madis Kallas ministeeriumi saadetud pressiteate vahendusel. "Kliimamuutustega kohanemise kõrval ei tohi jääda tagaplaanile kliimamuutuste leevendamine ja eelmisel aastal Glasgow's kokku lepitud leevendusprogrammi koostamine. Leevendusprogrammi on vaja, et täita Pariisi leppe eesmärki hoida planeedi temperatuuri tõus 1,5 kraadi piires. Praegu näitavad prognoosid, et ilma lisapingutuseta see ei õnnestu," tõdes keskkonnaminister.

Ametlike läbirääkimiste kõrval on kohtumisel tähtis roll ka kõrvalüritustel ja kolmanda sektori omavahelisel koostööl, teatas ministeerium. Eesti jagab kliimakonventsiooni paviljonis Ida-Virumaa põlevkivist loobumise plaane, Põhjamaade paviljonis tegutseb Eesti noor kliimaaktivist Hanah Lahe ja tutvustatakse ka algatust Teeme Ära.

Eesti digilahenduste levitamiseks on COP27-le kaasatud ka Eesti ettevõtted ja rohetehnoloogiate eesvedajad. Euroopa Liidu paviljonis on 11. novembril Eesti rohe-ettevõtete tutvustamiseks.