Eesti poliitikud jäid kliimakonverentsi kompromissidega rahule

COP27.
COP27. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Mohamed Abd El Ghany

Pühapäeval lõppenud ÜRO kliimakonverentsil lepiti kokku kliimasoojenemise kahjude fondi loomine, kuid suurt läbimurret ei tulnud. Kui keskkonnakaitsjatele põhjustab see nördimust, siis poliitikud nendivad, et sündis pragmaatiline kompromiss.

Veel on pühapäeval lõppenud ÜRO kliimakonverentsil täpselt kokkulepitu ebaselge. Eesti poliitikud ning keskkonnakaitsjad ei ole veel jõudnud põhjalikult kliimakonverentsil allkirjastatud dokumente analüüsida. Osad kokkulepped on ka lahtised – näiteks see, kuidas täpselt loodav kliimakahjude hüvitamise fond töötab ning kes kui palju sinna panustab.

"Püüti mingisugunegi sõnum avalikkusele kommunikeerida, püüdes leida tasakaalu arengumaade ja eestvedajate vahel, ka jõukama Euroopa vahel. Kõige hullem, mis seal oleks saanud juhtuda eestvedajate ja korraldajate vaatest, oleks see, et sealt oleks tuldud välja tühjade pihkudega, kui seal avalikkusele ei oleks mitte midagi öelda olnud. Ma arvan, et need läbirääkimised ja aurulaskmised olid keerukad, lõpuks püüti midagi keskpõrandal kokku leppida," rääkis Isamaa poliitik, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja.

Keskerakondlane ning endine keskkonnaminister Tõnis Mölder jäi kliimakonverentsi tulemusega rahule.

"See sõnum, mis sealt tegelikult tuli, et ikkagi liigutakse edasi kliimakahjude fondi loomisega – see kokkulepe saavutati. Ma arvan, et see on suur võit ja väga selgelt erinevad riigid liikusid selles suunas, et vaadata üle jätkuvalt oma kliimapoliitika," sõnas Mölder

Näiteks tõi Mölder, et Ameerika Ühendriigid olid varasemaga võrreldes Euroopaga rohkem sama meelt.

"Mis puudutab Hiinat ja Aasiat, kus me näeme, et probleemid on väga suured, seal tõesti on loidust või mitte sellele teemale nii tugevat keskendumist. Minu arvates siin ei olegi teist lahendust, kui aastast aastasse Hiinale neid samu mõtteid ja ettepanekuid aina enam ette sööta," märkis keskerakondlane.

Endine keskkonnaminister, EKRE liige Rain Epler oli kriitilisem. Fondi loomisega nõustumine oli ameeriklastelt kannapööre. Epler kahtleb, kas uut kurssi ka hoitakse.

"Enne kui ei toimu mingit suurt teaduslikku läbimurret, mis energeetika kuidagi radikaalselt teistmoodi tööle paneb, siis igasugused deklaratsioonid sellest, kuidas me nüüd teeme, päästame ja muudame, võivadki jääda deklaratiivseteks," kommenteeris Epler.

Seega on tagasihoidlik pragmaatiline kompromiss mõistlik, lisas ta.

"See on kindlasti mõistlikum, kui oleks olnud see, et lepitakse kokku mingid karmid tähtajad, kus midagi kinni panna, ära lõpetada ja nii edasi. Seda me oleme juba näinud, et see võib väga lihtsasti läbi kukkuda ja naeruväärseks muutuda," hoiatas ta.

Kuigi Epler fondile edu ei ennusta, siis nendib ta, et Eestil tasub suurriikidega ühte hoida. Vähemalt nii kaua, kui Eestilt liiga suurt panust ei oodata.

Kõik kolm poliitikut tõdevad, et suuri uusi samme konverentsilt ei olnudki oodata, sest maailma tähelepanu on praegu mujal – sõjal Ukrainas ning energiakriisil.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: