Egiptuses toimunud ÜRO kliimakõnelustel läks vaidlus nii suureks, et reedel pidi see kohtumine lõppema, aga venitati veel edasi laupäevani, et ikkagi mingisugune kokkulepe saavutada. Kas ma saan õigesti aru, et kõige suurem vaidlus on arengumaade ja kliimamuutuste tõttu kõige rohkem kannatanud riikide nõutud fondi üle – nemad loodavad, et rikkad riigid maksaksid kinni kõik need kahjud, mis on kliimamuutused nendele vaesematele piirkondadele tekitanud? Kas see on põhiasi?

Jah, tõepoolest. Ja alustame võib-olla sellest, et tõepoolest läbirääkimised on lükkunud pikemaks kui ette nähtud. Kindlasti jätkuvad ka homme. See ei ole esimene kord, kui see juhtub. Nii on juhtunud ka eelmisel aastal näiteks. Aga, tõepoolest, eelmisel aastal samal ajal olime palju lähemal kokkuleppele kui sel aastal.

Ja see keerukus tulebki sellest, et arenguriigid tahaksid tõesti näha lisaks juba kokkulepitud rahastusmehhanismidele uut mehhanismi, uut fondi, millest korvataks kliimamuutustest tingitud kaotused ja kahjuga toimetulemist. Näiteks sel aastal olid Pakistanis kliimamuutuste tõttu ennenägematud üleujutused ja neid kahjusid hinnatakse 30 miljardi euro suuruseks ja riik ütleb, et nemad ise sellega toime ei tule enam. Sellest fondist võiks siis taolisi kahjustusi ja nende ülesehitamist toetada.

Ja Euroopa Liit on selle poole pealt tulnud vastu arenguriikidele, et liikuda edasi ka läbirääkimistega. Ja ettepanek on selline, et luua seal fond, millest rahastataks just neid kõige haavatavamaid riike – neid riike, kes ise sellega hakkama ei saa. Ja sellest ettepanekust, millega Euroopa Liit välja tuli tegelikult, selle pinnalt loodame, et nüüd räägitakse edasi ja et ka teised riigid saavad vastu tulla.

Tegelikult üks fookusteema on küll see rahastamise pool, aga teine pool, mida Euroopa Liit peab väga oluliseks, on see, et me hoiaksime ikkagi kinni oma eesmärgist, et me ei lase kliimal soojeneda üle 1,5 kraadi üle tööstusliku revolutsiooni eelse taseme. Selleks on vaja edasi liikuda ka teiste teemadega nagu näiteks leevendamise tööprogramm, kus pannakse paika, kuidas kõik maailma riigid saavad enne 2030. aastat piisavalt enda heitkoguseid vähendada.

Praegu on Euroopa Liidus selge seisukoht see, et me ei saa ainult ühele teemale keskenduda, peame vaatama nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist ja rahastamist mõlemal pool. Ja praeguses olukorras, kus tegelikult läbirääkimised peaksid juba läbi olema, aga oleme kokkuleppest päris kaugel veel, siis ehk oleks kokkuleppe mittesaavutamine parem kui selline halb ja väga üheküljeline kokkulepe. Praegu on siis veel läbirääkimised käimas ja loodame, et suudame saavutada sellise tasakaaluka kokkuleppe, mis siiski vaatab kõiki aspekte kliimamuutuste, kliimakriisi kontekstis.

See Euroopa Liidu kompromissettepanek kõlab justkui väga mõistlikult. Kes selle vastu on? Kas need vaesemad riigid, kes näevad, et see hakkab pidurdama nende enda kasvu, kui nad peavad hakkama arvestama mingisuguseid keskkonnapiiranguid? Või milles see uba seal on, et kohe hurraaga seda Euroopa Liidu ettepanekut vastu ei võetud?

Seal on kaks poolt. Üks pool on see, et Euroopa Liit ütleb, et me peaksime keskenduma selle fondi raames tõesti nendele haavatavatele riikidele, kes ei saa ise hakkama. Seal on küsimus selles, kas me Hiinat maailma suuruselt kolmanda majandusena peaksime sealt toetama. Euroopa Liit ütleb, et pigem mitte, sest Hiina suudab ise tegeleda kliimamuutuste mõjudega. Siis me saame ikkagi selle rahastuse suunata neile, kellel seda tõesti vaja on. See on üks selline punkt, mis kindlasti ebakõla tekitab.

Teine pool on see, et nagu igal fondil, siis sellel fondil peab olema fookus, mida me rahastame, mis tingimustel ja millises ajaraamis, kuidas me jälgime selle rahastuse kasutamist – kõik sellised praktilised teemad. Euroopa Liit tahab, et need saaks enne kokku lepitud, siis saab alles selle fondi töösse panna. Praegu arenguriigid ikkagi veel rõhutavad, et nii kiire on selle asjaga, et loome fondi ja siis hiljem vaatame, kuidas tööle saab. Aga me näeme Euroopa Liidu riikide poolt, et oleks vaja enne selgust saada, kuidas fond võiks töötada.

Kui suur see fond on kavas luua või loodetakse luua ja kui suur oleks Eesti osa selles?

Seda ei ole praegu veel kokku lepitud. Nii detailsele tasandile ei ole need arutelud läinud ja see on tegelikult üks arutelukoht, kes sinna fondi panustavad siis lõpuks, kes on need arenenud riigid ja milline panus saab igaühel olema.

Praegu Eestil ei ole kohustust globaalsel tasandil kliimamuutuste rahastamisse. Teeme seda siiski mingil määral vabatahtlikult ja oleme omalt poolt ka siiani lähtunud sellest, et näiteks väikesed saareriigid, kes kõige haavatavamad on, nendega teha koostööd, et nad paremini saaksid hakkama kliimamuutuste mõjudega ja oskaksid leevendamisega paremini tegeleda. See saab kindlasti Eesti fookus olema ka edaspidi. Aga jah, selle fondi tingimused on täiesti lahtised praegu veel.

Aga kas selle fondiga on plaanis see, et antakse raha või see on pigem plaanis niimoodi, et selle fondi rahaga tehakse mingisuguseid investeeringuid, näiteks mingid puhastusseadmed ja sellised asjad, et ikkagi nendele riikidele endale seda raha kätte ei anta? Või kuidas see plaanitud on, kas see on juba läbi arutatud?

Seda ei ole samuti veel läbi arutatud. Aga kliimaläbirääkimistel on päris palju ka keskendutud sellele, et tegelikult kliimamuutuste mõjude ja ka leevendamisega tegelemisega ei saa tegeleda enam ainult riigid, vaid tegelikult peavad ka erasektor ja rahvusvahelised arengupangad ja fondid sinna panustama. Ja on toimunud kliimaläbirääkimiste juures ka selliseid kõrvalüritusi, kus ongi arutelukoht, kus osalevad erinevad osapooled, mitte ainult riigid. Näiteks Aasia arengupank osales samuti ühel sellisel kõrvalarutelul, kus nad tõidki välja selle, et nemad on praegu välja töötamas uut fondi, et tegeleda selliste kahjude korvamisega. Aga nende jaoks on väga suur töö, et teha seda seiret ja aru saada, kuhu siis tõesti on vaja nendes riikides raha panna.

Ja ma usun, et selle fondi juures on ka oluline see küsimus, kuidas me suudame tagada seda, et see raha läheks just kõige õigemasse kohta ja kõige õigemal moel, et see oleks tõhus. Ma usun, et seal võib ka tulla selline koostööformaat, et tegelikult erinevatel arengufondidel on päris palju kogemust taolises koostöös arenguriikidega. Selle peale peaks kindlasti ehitama. Ja meil on erinevaid globaalseid fonde juba. Näiteks Green Climate fond on juba loodud samamoodi ÜRO leppe alt ja seal on ka juba kogemused, kuidas kõige paremini suunata seda raha.