Juba enne visiiti kritiseerisid Scholzi tema koalitsioonikaaslased ja ka osa ärieliidist. Kriitikat pälvis ka Hamburgi sadama 25-protsendilise osaluse müük, mille kantsler surus valitsuskabinetis läbi.

Hamburgi ekslinnapeana kaitses Scholz osaluse müüki Hiina konteinervedude hiiule Cosco, öeldes, et Coscol ei ole sadamas sõnaõigust strateegiliste otsuste langetamisel ning kindlasti polevat see seotud tema visiidiga.

Koalitsioonikaaslased seda ei uskunud. Roheliste liidri, Annalena Baerbocki juhitav välisministeerium leidis, et Hiina investeering laiendab ebaproportsionaalselt Hiina mõju Saksamaa ja Euroopa infrastruktuuris.

Erinevalt Scholzist ei öelnud Xi Jinping ise otse avalikult välja, et Venemaa ei tohi Ukrainas tuumarelvaga ähvardada. Scholz kinnitas, et kohtumisel tõstatas ta inimõiguste kaitse, uiguuride kohtlemise ja Taiwani pingete kasvatamise teemad.

Eesti välispoliitika instituudi direktor rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses Kristi Raik ütles, et sellest visiidist on olnud Euroopa Hiina suhetele rohkem kahju kui kasu. "See on lõhestanud Euroopat ja lõhestanud trans-atlantilisi suhteid, USA-s suhtuti väga kriitiliselt sellesse visiiti ja mingit otsest kasutegurit ka ei tulnud. Scholz näitas Saksamaad nõrgana. Ta näitas väga selgelt, et Saksamaa endiselt juhindub majanduslikest huvidest ja pole strateegiliselt tõsiseltvõetav tegija," sõnas Raik.

Scholzil oli visiidil kaasas äridelegatsioon, kuhu kuulusid näiteks Volkswageni ja maailma suurima keemiatööstushiiu BASF juhid. Samas Mercedes Benzi või ThyssenKruppi juhatuse esimees visiidiks aega ei leidnud. Volkswagenist võib aru saada, sest kolmandik toodetavatest autodest müüakse Hiinas, kus ettevõttel on 30 tehast ja üle 90 tuhande töölise. Kahe riigi kaubavahetus on kasvanud kuus aastat järjepanu ning ei näita taandumise märke.

Majandusminister Robert Habeck hoiatas hiljuti saksa tööstureid liigse naiivsuse eest Hiina turul, kuid pidi hiljem sõnu mahendama, sest ettevõtjate hinnangul on hiina turg asendamatu. Habeck täpsustas hiljem, et öeldu ei olnud süüdistus. Kuidas kas siis tõesti ei ole Scholzi juhitud sotsiaaldemokraadid Venemaa sissetungist Ukrainasse õppinud, et ühiskondlik muudatus ei tule läbi majandusliku sõltuvuse? Teisalt, kui Saksamaa sai lubada endale Venemaaga kaubandussuhete olulist vähendamist, aga kas Hiinaga on üldse seda võimalik teha?

Raigi sõnul ei saa. "Seda kindlasti mitte. Saksamaa seotus Hiinaga on kordades suurem ja keerulisem kui sõltuvus Venemaast. Väga tugev on seisukoht, et täielik katkestus ei ole võimalik ja Saksamaa majandus ei elaks seda üle. Küll aga on Saksamaal räägitud sellest, et tuleb hoolikalt läbi mõelda, mis on strateegilised, olulised haavatavad majandussektorid, kus tuleks tõsiselt tegeleda sõltuvuse vähendamisega Hiinast, sealhulgas kriitiline infrastruktuur, tehnoloogia, muldmetallid, samuti meditsiinivaldkonnad, mis on eriti tundlikud ja kus sõltuvus on tugev, aga kui Euroopa võtab loodetavasti suuna, et neid sõltuvusi vähendada, siis seda on võimalik teha," rääkis Raik.

"Samas on Saksamaa ette valmistamas uut strateegiat Hiina suunal, kus ikkagi ilmselt võetakse selline uus suund ja arvestatakse julgeolekuhuvidega. Samamoodi tuleb uus Hiina strateegia Euroopa Liidus. Saksamaa on kõige rohkem sõltuv Hiinast majandusliukult, ja on ka kõige suurem majandus Euroopa Liidus," sõnas Raik.

Kui Scholz ütles pärast kohtumist Xi Jinpingiga, et tõstatas olulisi teemasid nagu inimõiguste kaitsmine, uiguuride halb kohtlemine, Venemaa tuumaähvardused Ukrainas või pingete kasvatamine Taiwani ümber, siis Raik rõhutas, et inimõigustele tähelepanu juhtimist on üritanud kõik lääneriigid, kuid mõju on olematu.

Saksamaa valitsus valmistab ette uut Hiina strateegiat, samasugune eeltöö käib Euroopa Liidus. Keerulisemaks muudab strateegia kokkupanekut asjaolu, et muldmetalle on vaja kliimaambitsioonide täitmiseks, kuid kui agressiivsemalt enesekindel Peking otsustaks Taiwani jõuga käsile võtta, siis tuleks need tähtajad edasi lükata?

"See tõstatab selle teema nii nagu Venemaa kallaletung Ukrainale tõstatas arutelu, et kas peab kuidagi ümber vaatama kliimaeesmärke. Kui euroopa püüab oma suhteid Hiinaga arendada, mis erinevad USA lähenemisest, siis see tekitab pingeid transatlantilises suhetes," sõnas Raik.