Clyde Kull: deglobaliseerimise aeg võib olla läbi

Clyde Kull.
Clyde Kull. Autor/allikas: Anette Parksepp/ERR

Maailmamajanduse halvenevad väljavaated ja kliimaprobleemid on teadvustanud, et deglobaliseerumine kujutab endast ohtu. Kuid jääb üle oodata, kas sellele järgnevad ka vajalikud meetmed, et muuta kurssi, kirjutab Clyde Kull.

November oli erakordne kuu. Maailma liidrid kogunesid neljale olulisele kohtumisele: ASEAN-i kohtumine Kambodžas, G20 tippkohtumine Indoneesias, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö (APEC) foorum Tais ja ÜRO kliimamuutuste konverents (COP27) Egiptuses. Silmatorkav ei olnud mitte kohtumiste ajastus, vaid pigem neilt saadud märgid selle kohta, et vastasseisul on oma piirid ja uuendatud koostöö pole võimatu.

Viimastel aastatel on maailmamajandus paistnud kalduvat konkurentsi suunas, kus seatakse esikohale oma riigi huvid. Mõned, eelkõige tärkava turumajandusega riigid püüdsid sellele suundumusele vastu seista, näiteks keeldudes toetamast lääne sanktsioone Venemaa suhtes. Kuid sellistel jõupingutustel näis olevat minimaalne mõju.

Nagu paljud vaatlejad on märkinud, oleks globaliseerumise täielik ümberpööramine praktiliselt võimatu. McKinsey Global Institute'i uuringute kohaselt ei ole ükski piirkond, rääkimata riigist, lähedal sellele, et olla isemajandav. Kuid see ei ole peatanud mõnda riiki ja liidrit - eelkõige Ameerika Ühendriike - selle poole püüdlemast. Ja isegi nende esilekutsutud osalisel deglobaliseerumisel oleksid kaugeleulatuvad tagajärjed, millest mõned, nagu suurenenud inflatsioon ja suurenenud võlarisk, on juba praegu ilmnenud.

Deglobaliseerimisest põhjustatud kasvav kahju on viimasel ajal võimendanud vastupanu majanduse killustumisele ja polarisatsioonile. Näitena võib tuua Euroopa. Venemaa Ukraina vastane agressioon tugevdas Atlandi-ülest liitu, mis on väljendunud nii ühises Venemaa vastases sanktsioonipoliitikas kui ka koordineeritud relvatarnetes Ukrainale. Kuid Euroopa liidrid on hakanud väljendama ebamugavust Ameerika Hiina-poliitikas, mis, nagu Prantsuse president Emmanuel Macron on märkinud, ähvardab jagada maailma konkureerivateks blokkideks.

Murega jälgitakse Ameerika jõupingutusi Hiina tehnoloogilise arengu takistamiseks. Kardetakse, et uued ulatuslikud piirangud kõrgtehnoloogia, tarkvara ja seadmete ekspordile Hiinasse võivad konstruktiivse strateegilise konkurentsi asendada nullsumma tulemusega.

See on olnud põhjuseks, miks Prantsusmaa ja Saksa liidrid on viimasel nädalal väljendanud vajadust selge Euroopa seisukoha järele, mis eristuks USA omast. Hollandi peaminister Mark Rutte, kelle riigis asub suurettevõte ASML, mis on ainus kõige arenenumate pooljuhtide ja kiipide tootmiseks vajalike UV-litograafia masinate tootja, püüab samuti selles valdkonnas USAst sõltumatust tagada. Saksamaa kantsler Olaf Scholz külastas novembris Hiinat, et leida kesktee.

Tärkava turumajandusega riigid kaitsesid sel kuul toimunud suurtel rahvusvahelistel kohtumistel jõuliselt globaalset vastastikust sõltuvust. Killustunud maailmamajandus, mida kujundab peamiselt suurriikide konkurents, on neile kahjulik, sest arenguks hädavajalik energia ja tehnoloogiapööre eeldab üleilmseid lahendusi. Nagu Chicago ülikooli õppejõud Raghuram G. Rajan hiljuti selgitas, takistavad majanduslik killustatus ja vastastikune kahtlustamine tõsiselt tõhusat kliimakoostööd.

Tärkava turumajandusega riigid ei ole üksi. Maailma Kaubandusorganisatsioon ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid rõhutavad, et kaubanduse, finants- ja tehnoloogiavoogude avatuse säilitamine on ülemaailmse majanduse taastumise toetamiseks hädavajalik.

Juba praegu seisab majanduse elavnemine silmitsi tugevate vastulöökidega, mida põhjustavad inflatsioon, sõjaga seotud šokid, kliimamuutus, koroonapandeemia, rahvastiku vananemine, tööjõupakkumise probleemid, tootlikkuse vähenemine, kõrged võlasuhted ja rahandusliku ebastabiilsuse kolded.

Kasvav killustatus mõjub negatiivselt rahvusvaheliste ettevõtete tegevusele, mis peavad orienteeruma vastuoluliste reeglite ja standardite ning kõrgendatud õiguslike nõuete kadalipus. Tegevuse suurenev keerukus ja kasvavad kulud nõrgestavad ettevõtete stiimuleid investeerida. Arvestades, et rahvusvahelistel ettevõtetel on oluline roll tehnoloogia levitamisel, võib oodata negatiivset mõju ülemaailmsele tootlikkusele ja majanduskasvule.

Riskide maandamine ja praeguse kursi muutmine sõltub eelkõige kahest maailmamajanduse peategelasest, USA-st ja Hiinast. Hiljutine Joe Bideni ja Xi Jinpingi kohtumine annab lootust.

President Xi Jinping teab hästi, et Hiina "majandusime" poleks toimunud globaliseerumiseta. Sellest ka tema üleskutsed avatusele ja kaasamisele. Kuid neil puudub usaldusväärsus, kui sellega kaasneb solidaarsus sellise riigiga nagu Venemaa, mille tegevus ja retoorika õhutavad lõhestamist.

Mis puutub USA-sse, siis Bideni administratsioon näib üha enam mõistvat, et pole võimalik Hiinat täielikult isoleerida. Kuigi kaubanduspiirangute täielik tühistamine on ebatõenäoline, eriti tundlike tehnoloogiliste kaupade puhul, millel on riikliku julgeoleku või strateegilise tähtsusega majanduslik mõju, näitas Bideni viimane kohtumine Xiga, et pooled on valmis alustama konstruktiivsemat dialoogi kriitilistes küsimustes. Biden kordas ka toetust "ühe Hiina" poliitikale, mis näitab, et jätkatakse vaikimisi Hiina diplomaatilise "punase joone" aktsepteerimist Taiwani suhtes.

Võimalik, et ühel päeval vaatame tagasi 2022. aasta novembrile kui pöördepunktile deglobaliseerumise saagas. Kuid veel pole takistused kuhugi kadunud. Koostöö ja parema konkurentsi üleskutsed ei asenda usalduse puudumist. Kui USA ja Hiina ei leia viise usalduse ja hea tahte loomiseks, jäävad koostöösoovid ebakindlale alusele.

Teine uus arengusuund on majandusliku vastupidavuse suurendamine tarneahela mitmekesistamise kaudu, mis eelistab usaldusväärseid või sarnaselt mõtlevaid kaubanduspartnereid, kus majanduspoliitikat kujundatakse riikliku julgeoleku kaalutlustel. See uus majanduslik reaalsus nõuab multilateralismi uue keerulisema tsükli väljatöötamist.

Lõpuks, et see uus mitmepoolsus toimiks, tuleb rahvusvahelisi organisatsioone tugevdada juhtimisreformide ja suurema kapitaliseerituse kaudu. Võib-olla kõige olulisem on, et riigid peavad pühenduma nende organisatsioonide autoriteedi austamisele ja mitte ainult siis, kui see on mugav.

Maailmamajanduse halvenevad väljavaated koos kliimaprobleemide ulatusega on teadvustanud, et deglobaliseerumine kujutab endast ohtu. Jääb üle oodata, kas sellele teadvustamisele järgnevad kursimuutuseks vajalikud meetmed.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: